Moreest Dalbysse jõudsin laupäeval, kus mind tervitas teine pere, kes mind lahkelt vastu võttis. Austraalia kombe koheselt korgiti kohe õlled lahti. Peter(70) oli endiselt rõõmsas tujus, kuigi tal on vähk. Ühe opi ta juba sai ja teine on aprillis. Õhtul läksime perepoeg Deaniga (38) kohalikku pubisse. Jaapanlane, kes karaoke 70ndatel välja mõtles, oleks võinud tol päeval siiski millegi muu asjalikuga tegeleda. Kui su sõber ütleb, et sa oskad laulda, siis ta valetab. Rummikoksid ka ei aidanud kõrvakuulmist vähendada. Nii et varakult koju.
Ausalt ma võin öelda, et Aussid on sõbralikud. Deani ülemus oli nõus ära vahetama mu auto piduriklotsid. Lihtne töö. Aga kui ma nägin kui palju nikerdamist nendega oli, siis ma tundsin end küll kehvasti. Mul oleks ammu juba haamrid ja kruvikeerajad lennanud. Aga 2,5h tööd ning tema sai vastutasuks kast õlle. Mehaaniku juures oleks sama lugu maksma läinud 423 daala koos ketaste vahetusega. Aga Scott ütles, et nendel ketastel pole nii suurt häda veel. Väga hea, sest ma ei tahaks väga palju raha auto alla panna, kuna kohe kohe ma müün selle maha.
Ma olen nädal aega tublisti ujumas käinud. Suur oli mu imestus, kui basseini admin küsis, kas lapsepilet, aga jah, kui ta veits pikemalt mind vaatas, siis sai aru, et ma ikka täiskasvanud.
Õhtusöögiks tegi Peter fanstast hea hiina toidud ja Bev maasika-banaanikreemi magustoiduks. Peter oli oma nooruses läinudki köögiabiks just selle mõttega, et hiina koka enda juures õppida. Raha polnud olevat suurem asi, aga kogemus on rohkem väärt.
Ütlesin tere ka Andrewle, kelle abiga ma sain veel 10 kuud Austraalias olla peale WHV lõppu. Ta oli nii saledaks saanud vahepeal, aga jah, 12h tööpäevad 14 päeva jutti ei ole naljaasi.
Õhtune filmisoovitus "Red Dog".
No comments:
Post a Comment