Bangkokki avastamas

Panin hommikuks äratuse kella 8ks, aga ikka sain alles kell pool kymme üles. Hommikusöök õnneks hinna sees ja kella 10 30ni. Tegin end korda ja kobistasin alla. Vastuvõtust anti ka talong, mille alusel siis kohvikust saab praemuna või omletti vms tellida. Ma ei tahtnud, võtsin buffest praeriisi ja kana ja magustoiduks värskeid puuvilju ja kohvi. Valikus oligi veel müsli ja röstsai ja joogiks apelsini- ja segumahl, vesi ja tee.
Peale hommikusööki kontrollisin, kas viisat on. Ikka pole ja selgub, et v6ib minna isegi kaheksa päeva. Mis siis ikka. Tai on tõesti odav koht, nii et võib siin veel passida :D
Kella kaheni oli veel aega, mil peaks keegi mind peale korjama ja templit vaatama viima. Kuna ilm on kuum ja päikseline, läksin basseini äärde päevitama.
Läksin 10 min enne fuajeesse ja küsisin ka veel vastuvõtust tuuri kohta. Nemad ütlesid, et tuleb jah keegi, et oodake. Kell oli juba 10 min läbi ja ei olnud kedagi. Käisin ka õues, kus üks Tai tüüp küsis, kas ma tahan minna linna peale. Ma mainisin, et keegi peaks mu siit peale korjama ja tuurile viima. Näitasin ka kupongi, mis mulle lennujaamast anti. Tüüp helistas tollesse firmasse ja sain teada, et too tyyp on tema sõber ja juba korjas kliendi peale kell pool kaks. Kas jutt vastas tõele või, ma ei teagi. Normaalne ajaarvestus siin. Kuna mul mingi plaani polnud, siis Nicky viis mind autoga linna peale templeid vaatama. Auto muide oli täitsa korralik ja uuemapoolne Nissan.
Tai liiklus on kohutav. Rool ka valel pool :) Hullult autosid, mille vahel siblivad rollerid, tuk-tukid, mõned ratturid ning jalakäijad. Kui kõrval tänavast tullakse, siis julmalt surutakse end vahele. Ja kui parempööret tehakse siis sõidetakse vahepeal vastasuunas, et ruttu jõuda valgusfoori alt minema. Politsei on ka samas igalpool, selliste pättuste eest muidugi võidakse kinni pidada, aga Nicky ütles, et selle ristmiku politsei on tema sõber. Rolleriga sõites peab vist kiivrit kandma, sest enamik kannab, aga kui rolleril on ema, isa ja kaks last nende vahel, siis lastel kiivrit pole. Kummaline. Ühes kohas vilega liiklusreguleerija möllas ja teises kohas üks turvamees käsutas autosi tagandama ja edasi minema, et me saaks teha parempööret autode vahelt. Ma imestasingi, et sellise liikluse juures, ei näinud ma mõlkis autosid või siis hoopis õnnetust ennast. Autod üldse on siin ikka uuemad ja säravad. Ühistranspordi bussid on ikka väga vanad ja logud. Et pane vana LAS buss sõitma praegusesse linnapilti.
Esimene peatuspaik on Golden Buddha. Hullult suur marmorist tempel, kus neljandal korrusel on suur kuldne Buddha kuju. Võimsalt suur on küll, isegi istusin maha koos teiste palvetajatega. Annetuse eest sai ka püha vett pudeliga kaasa.
Templi ees oli veel jumalusi. 7 tükki reas, et iga päeva jaoks üks. Ja väiksemas hoones oli ka hunnik jumaluste kujusi. Igal pool oli keegi palvetamas ja kolm korda maad suudlemas.
Teine peatuspaik Wat Pho tempel. Veel vägevam kui eelmine. Suures templis suur lamav Buddha. Veel sai jällegi annetuse eest kopsikutäie münte, mida sai jagada 80 kaussi, et pidi terveks aastaks õnne tooma. Ei tea, vaid miks neid 80, mitte 365.
Ümber selle templi oli veel väiksemaid, kus palju buddha kujukesi.
Kolmas peatuspaik on üks Tai Juveelitehastest, kus nägi kuidas vääriskive lihvitakse ja muidugi ka suur pood, kus silme eest võttis kirjuks see kuld ja kard. Üritati ikka mulle miskit müüa, aga kui ma ütlesin, et ma ikka täna ei osta siis saadeti kohe poest välja. Teenindusmaa- my ass.Ma tahaks ise ikka rahulikult vaadata ja kui miskit ilusat ja põnevat silma jääb siis ostan. Närvi käib kui keegi tölllab kaasa.
Kuningakoda oli juba kinni, aga mööda sõitsime küll. Väravate ees kaks uhket elevanti. Kuninglik kool ka oli ikka väga uhke hoone, seal pidid vaid väga rikaste lapsed käima.
Õhtu oli juba käes ja Nicky viis mu hotelli tagasi. Küsis, mis ma homme teen. Kuna mul plaani polnud, pakkus, et ma võiks ju mingile tuurile minna. Nii ma siis võtsingi Ujuva Turu ja elevantidega sõitmise ja õhtusöök jõekruiisi laeval.
Jalutuskäik linna peal oli põnev. Tänavakaubandus on ikka popp. Paljud müüvad oma kärudes kas süüa või juua või puuvilju vms. Süüa ma küll ei julgeks osta. Nicky mainiski, et kui ostad, lase enda silme all küpsetada, sest iial ei või teada, kaua söök on kuskil potis seisnud. Võib arvata, et 32 kraadise kuumuse juures ärkab toit uuesti ellu :D Otsisingi norm välimusega söögikohta, lõpuks leidsin restorani, mis kahjuks või minu kõhu õnneks, oli nö euroopa variant. Söögikohad, kus ainult asiaadid sõid, ei näinud väga kutsuvad välja. 300 bahti eest sain praeriisi muna ja juurviljadega ja kana värki. Lisaks Tai õlle Shinghi.
Suure kaubanduskeskuse kõrval oli Bazaar, kust on võimalik osta vale- Guccisid jms. Silmade eest võttis kirjuks see tootevalik, enamasti riided, aga ka ehted, kotid, jalanõud, suveniirid ja mänguasjad. Lisaks saad mažaashi ja muid iluteenuseid ja lõppude lõpuks võid ka endale uue silmaiirise värvi osta. Mina ostin vaid ühe t-särgi ja lasin oma ussile keti teha.
Astusin sisse ka ostukeskusesse, kus müüdi originaalasju, vist. Ega ma ei teagi, kuidas originaalil ja järgitehtud vahet teha. Endale sain uued suvised papud, sest ma ju polnud arvestanud puhkusega Tais. Lõppude lõpuks sain ka hädavajaliku adapteri, et end Tai vooluvõrku ühendada.
Tänaval jalutades jäi silma väga palju juveelipoode ja rätsepakodasid. Ülikond kuue tunniga ja 24 h ülikond, särki ja 1 lips 49 euro eest. Hotelli poole tagasi kõndised nägin, kuidas need käru-söögikohad oma nõusid pesid. Kõhus hakkas keerama. Prügi pannakse kilekottides tänava äärde, kust siis prügiauto korjab need üles. Kaks tüüpi kõõluvad prügiauto taga ja tühjendavad siis prügikorve ja korjavad need kotid ka üles. Pimedas oli juba tänav muutunud, et kõndisin 'igest tänavast mööda. Tuki-tuki ja taksod peatusid kogu aeg, et kas ma ikka ei taha nendega sõita. Kuna ma teadsin, et hotell on lähedal, ei näinud mõtet mingi 500 m end sõidutada lasta. Nad oleks kindlasti kuskilt ringiga mind viinud :) Kell on 23 ja õues 29 kraadi.