Hommik oli veider olla. Käisin proovisin ikka hommikusööki süüa, aga erilist isu ei olnud. Vedelesin pool päeva voodis. Aga kui nii kaugele tuldud juba, pole mõtet ju niisama passida. Läksin linna peale jalutama ja sihiks võtsin kesklinna. Jalakäiajale on see ikka tõeline katsumus. Kõnniteedel on end paika sättinud kaubitsejad oma kärudel katelokkide ja puuviljadega. Pottides on juba ka valmis toit või siis kookoslehtedesse keeratuna. Seal samas kõrval vurab neljas reas heitgaase väljutav liiklusvool. Kuskilt reovee kaevust viskab ka sekka mõnusat lehka. 32 kraadises kuumuses, kus kõik need "aroomid" segunevad on korraga tunne, et õhk ongi otsa saanud. Sõiduteed ületades peavad silmad kukla taga ka olema, et sind alla ei aetaks. Vahet pole, kas kasutad sebrat või mitte. Jalakäija annab teed autole ka sebral olles. Mingi hetk sain selgeks, et teed tuleb ületada kindlat sammu astudes ja mitte tormata. Pidureid ikka õnneks osatakse kasutada. Tipptundidel ja suurematel liiklussõlmedel ongi lisaks veel valgusfooridele liikluspolitseid, kes natukenegi üritavad taltsutada manikaalseid juhte.
Kesklinnale kohaselt on siin kõge suuremad kaubanduskeskused, kino ja muuseumid. Astungi sisse MBK shopping malli, sisenemisel kontrollitakse ka kott üle. 5 korrust ja no pikkust vähemalt kaks Viru keskust. Kui mul juba võttis see kohalik turg silme eest kirjuks, siis siin oli valik veelgi suurem. Põhiline rõhk ikka riietel ja ehetel. Mulle meeldisid ühed kristallkingakesed, muinasjutulised. Vaatasin veel ehetest kobraga sõrmust, aga kuna tollel oli üks kristall puudu jäi seegi ostmata. Teisel pool tänavat jäi mulle silma teinegi kaubanduskeskus ja seal oli inimesi ikka väga vähe võrreldes eelmisega. Arvatavasti sellepärast, et siin müüdi päris-brände ja eks need hinnad ikka krõbedamad.
Kogu see virr-varr oli mu olemise ikka väga kehvaks teinud ning hotelli tagasi pöördumiseks oli mul valida päris mitu valikut. Jala-pime ja liiga pikk tee. Tuk-tuk-kuuldused on, et sõit mitte ei kulge otse vaid viiakse sind ka kahtlastesse juveeliäridesse, mopeedtakso-sellises liikluses ma parem ei riskiks, takso(need on nii ilusate värvidega siin: erekollased, roosad, punased, erksinised ja ererohelised. Kaugelt tunneb ära)-tundus raiskamisena, buss-polnud õrna aimugi nende liikumisest ja näevad välja ka väga räämas ja viimane on Skytrain-on raudtee, ehitatud ca neljanda korruse kõrgusele ja niimoodi väldib kõiki ummikuid. Minu hotelli läheduses ongi peatus, nii et 30 bahti eest saan pileti ning väravatest läbi ja rongi peale. Mõnusalt jahe ja puhas. Elektrooniline sõiduplaan ka näitab kenasti, mis järgmine peatus on.
Õhtupimeduses on välja ilmunud ka rotid, kes prügikottide vahel siblivad. Tänavakokad pesevad ja pakivad oma träni kokku ja ma ei jõua ära oodata, millal ma hotelli jõuan.
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
No comments:
Post a Comment