Et hirmudest üle saada, tuleb nendega silmitsi seista. Kõrgus. 14 000 jalga ehk 4267 m. Jah nii kõrgele viis mind pisike lennuk. Istmeid polnud. Istusime viiekesi põrandal nagu kelgutandemis. Minu instruktor Joe on teinud ca 7000 hüpet. Bullyl oli see 1327-s hüpe. Oli veel üks naine ja rastapatsidega noormees. Nad juba nö vanad kalad või siis linnud :D Kartust nii väga polnudki ja sellist kõhedat tunnet, aga kui lennuki uks avati ja esimesed kolm välja hüppasid ja ma pidin ukse ääre peale minema, siis lõi ikka õõnsaks. One, two, three and jump! Taganemisteed polnud. Algul hullult keerlesime nagu pall ja siis oli nägu juba maa poole. Midagi ei näinud, sest pilved olid ees, aga vabalangemine oli ikka hull ca 220 km/h. Isegi neelatada ei saanud, et kõrvu lukust lahti saada. Lihtsalt sadasid läbi pilvede...hull vihin ja tuhin ja külm, aga siiski äge. Kui juba pilvedest läbi ja maad näha oli, siis oli vau-effekt. Mingi hetk -stop-langevari avanes. Nonii, nüüd on siis veelgi rahulikum, võib lihtalt vaadet nautida ja lihtsalt rippuda maa ja taeva vahel. Kogu lend kestis ca 55 sek vabalangemist ja ca 4 min niisama hõljumist. Adrenaliinitase-põhjas.
Ellujäämist tähistasime limusiinis shampusega -Mari, Anti, Nicole, Racheli ja mina. Autojuht Neil viis meid tagasi Byron Baysse.
http://www.goskydive.com.au/video-player.php?id=4185
Kui soovite, et teie nägu näeks normaalne välja vabalangemise ajal, siis naeratage kogu aeg :) Aga soovite olla nagu kalahuultega emalendur, siis lõdvestage oma näolihased :)
Subscribe to:
Post Comments (Atom)
1 comment:
Head soovitused hea näo säilitamiseks langemisel.
Kuigi üldsusel on muidugi toredam neid lodevamate näolihastega langemisi vaadata :o)
Post a Comment