Surf n sun

Hommik oli ilus. Vastas voodist tervitas mind Peter, füüsik Austriast. Tüüp lasi bokserite väel toas ringi, mulle silmarõõmuks :D Läksime Madisega linna peale poodlema. Hiinakas oli pakkumine 9.90 lõuna. Kana-kartulisupp nägi välja küll nagu pesuvesi, aga riis ja meekana oli hea. Madis oli liiga haige, et randa tulla, läksin üksi. Lained olid megasuured, nii et surfamisest ei tulmud miskit välja ja ujuda oli ka võimatu, peesitasin päikse käes nagu uss. Halloweeni pidustustest ei viitsinud osa võtta, sest olin endiselt nõrk neljapäevast.

IELTS test

Oi kuidas tahaks veel magada, aga peab ärkama ja minema. Vesi oli mu sõber täna. Olin 40 minutit varem kohal. Suuline eksam toimus Mantra hotellis. 20 minutit enne intervjuud kontrolliti passi ja näpujälg skänneeriti profiili juurde, 5x ning tehti passipilt juurde. Kõik asjad pidi hoidu andma, vaid pass võis taskus olla. Seal ma siis ootasin ja mõtlesin, et oleks juba läbi. Hõigati nime, keegi ei tõusnud, vist minu nimi, mille hääldamisega on neil siinmaal probleeme :D Ju siis ma pean minema. Vanem härra oli eksamineerija. Läksime hotellituppa. Laual olid eksamimaterjalid ja diktofon. Viimase patareid tühjad ja pidime liftiga jälle alla minema. Ei saanud ju mind üksi materjalidega jätta. Toas tagasi ja läkski lahti.

"Say your name."

"Erle Koiv"

"Where are you from?"

"Im from Estonia, a little country in Europe."

"What work do you do?"

"I work for GrainCorp. Im a grain sampler, assessing wheat..."

"What work do you do?"

"Im sampling grain as barley, wheat and durum. Sometimes chickpeas."

Selleks ajaks olin ma jummala närvis, sest mõtlesin, et kas ma tõesti ei saa nii lihtsast küsimusest aru, et peab kaks korda küsima. Järgmine teema polnud parem "What was the naughty thing you did when you were a child?" Üks juhtum meenus, aga luuletama pidin ka. Oleks talle tahtnud vastata, et ma mäletan, mis ma eile õhtu tegin, aga lapsepõlv on kauge minevik. "Should people go to the college to get diploma to be a parent?" Hullemaks enam minna ei saa!!! Jahusin midagi, et me lapsevanem kasvatab ikka oma lapsi nii nagu teda on kasvatatud ja kui väga vaja on, siis on olemas ka nõustajad vms. Lõpetuseks rääksime muuseumikülastusest ja saigi see tobedus läbi.

Magasin ülejäänud päeva. Õhtul sain Saksa neiudega kokku ja jooksin ka kokku Pierre Louisiga.
"Kuidas ma end tunnen?"
"Juhtub ka parimatega :D"
Üritasin veel õppida homseks ja kesköö paiku läksin uuesti magama. Telekatoas vahepeal üks iiri poiss alustas juttu, kuna temast oli ikka väga raske aru saada, siis olin ikka väga napisõnaline.

Läksin varakult kohale. Jõudsin 45 minutit varem, tee peal kohtasin ka india neidu, nime ei mäleta. Ta oli juba kolmandat korda eksamil. Ca 140 inimest oli täna eksamit tegemas ja nendest kümme olid valgenahalised, ülejäänud hindud, asiaadid ja araablased. Taskud pidid kõik tühjaks tegema. Huvitav kas suitsiidipomme ka kontrolliti araabidel :D Eksamiruumi sisenemisel tõmbasin näpuga üle sõrmejäljelugeja ja sain koha. Laua nurgal minu pilt ja kandidaadi number ja mu vajalik info. Minu kõrvale istus noormees filipiinidelt. Ütles, et boat people ina oleks palju lihtsam viisat saada kui oskustöölisena. Tema ikka soovib korralik tööinimene olla. Tubli.

Käsutati kõik vait lõpuks ja hakkaski peale. Kuulamise osa oli suht ok, viimane osa oli keerulisem, kuna kolme inimese juttu pidi jälgima ja rääkisid kiirelt. Lugemine tundus kõige lihtsam, aga esseede kirjutamine on mul eluaeg raske olnud. Andsin endast parima ja kolme tunniga oli kõik läbi. Ruttu tagasi hostelisse ja autosse, et randa kimada. Keegi tarkpea oli mind kinni parkinud. Hosteli töötaja teadis, kelle auot see on ja lubas teada anda tollele. Ootasin 10 minutit ja ei miskit. 5 minutit ja ikka ei kedagi. Hosteli tüüp, ütles , et andis teada, aga too asiaat vist ei saanud aru. Nüüd siis lõpuks reageeris ja sain minema. Mulle ikka ei meeldi need suurlinnad.

Surfersis sain kokku Madisega, kes oli haige. Oli suutnud endal ka bodysurfiga roidesse mõra saada ja külmetuse peale kauba. Arsti visiit $65, rohud $32. Arst ütles, et võid alkoholi juua küll, kuigi kirjutas antibiootikumid välja. :S See pole esimene kord siin, kui kuulen, et ravimitega võib alkot juua.

Võtsin toa samas hostelis kahe öö eest $50 kuueses segatoas. Jagasin tuba saksa paariga, poiss oli väga pikk ja noormees Austriast. Hilja õhtul tulid ka asiaadid.

Brisbane Backpackers

Täna sõit suurlinna ca 535 km. Kui poolteist kuud tagasi sama teed Moreesse sõitsin, olid viljapõllud rohelised, nüüd kuldkollased. Korra tegin kohvipeatuse ja kella kolmeks, QLD aja järgi kella kaheks, jõudsin kohale. Vana tuttav Brisbane BBs, koht, kus ma peatusin oma saabumise nädalal. Auto ka kenasti parklas. Võtsin voodi 8-kohalises toas , $28. Brisbane on ikka nii lämbe ja niiske. Sain ka tasuta joogikupongi, et hosteli pubis väike drink teha ja inimestega tutvuda. Nii nunnu Austraalia noormees oli seal-pruunisilme ja tumedate lokkidega ja keskmisest Austraallalsest targem :D Ma ei teinud mingeid lähenemiskatseid. Rääkisime elust-olust ja lõpuks küsisin, et kas ma peaks muretsema oma keeletesti pärast, ausalt. "You don´t have to worry at all". See rahustas mind natuke maha. Sain tuttavaks veel Saksa neidude Andreaga, Stephaniega ja Sophiega ning nende kamp otsustas teise pubisse minna. Ma muidugi liitusin. Sai õlle joodud ja tantsu löödud. Üle pika aja üks tore õhtu, mis lõppes wc poti kallistamisega :D Järgmine hommik kell 10:00 pean tegema eksami suulise osa. No worries!

Kopitüdruk

Täna sain natuke tööd teha. Pidin kontori ära koristama ja bossile saatekirjadest koopiaid tegema, kuna peakontor polnud saanud teatud saatekirju. Doodaa pole oma tööd korralikult teinud. Paberimajandus puhta sassis.
Homme Brisbane.

Keegi ei saa sind aidata, kui sa iseennast ei taha aidata.

Burger

"See on putka ja siit saab burksi!" Kes teavad, need teavad. Burger oli hea- krõbeda seesamikukli vahel kaks grillitud hakklihapihvi, mille vahel sualnud juust, lisaks jääsalat, tomat ja praesibul. BBQ kaste lisas vürtsi. Ja ei mingit mikrolaineahjus soojendamist :)

Täna ma olin kurb. Lihatööstus Dubbos ütles ei mu viisaavaldusele ja puuvillavabrik ei viitsi ka asjaga tegeleda. Brisbanes on õrn lootus labori osas. Ma ütles, et õhkõrn lootus. Vaikselt hakkan samme kodu poole tegema. Jäänud on veel 46 päeva.

Kui üks uks sulgub, avaneb kusagil teine.

Õppida! Õppida! Õppida!

Juba reedel pean ma Brisbanes eksamil olema. Suuline osa nimelt reedel ja kirjalik osa laupäeval. Täna vahelduva eduga õppisin kirju kirjutama ja harjutasin kuulamisosa. Olin tubli ja täitsin ammu antud lubaduse. Tegin oma sõbrale maksutagastuse ära. Ma siin tegelikult juba nii käpp, et viiel ära teinud ja paari aidanud. Kõik on kenasti tagasi saanud. Enda oma veel pole ära teinud :D Summiti Backpackeris aitasin üht kunstniku hingega saksa noormeest. Küsisin, kas oled juba ära teinud. "Ei mina ei viitsi sellega tgeleda, ma ei hooli. Summa nagunii võib olla vaid paarsada daala. Ma pole seda kunagi oma elus teinud." Kui ta ütles, et ta on töötanud seitse kuud, siis minu arvutuste kohaselt arvatav tagastatav tulumaks oli küll suurem kui mõni dollar. Veensin teda asjaga tegelema, aitasin tal e-taxis andmed ära täita ja refund tuli 2800 dollarit. Danijel oli üliõnnelik selle üle. "Nagu lotovõit!" Vastutasuks pidi nüüd mu isiklikuks juuksuriks hakkama, tasuta.
Täna helistasin ka lihatööstusse viisasjus. Homme uuesti, kuna inimene, kes viisadega seal tegeleb, polnud kohal. Dale andis mulle ka ühe proua numbri, kellel kontaktid laboritega. Täna ta ei võtnud vastu, homme proovin uuesti. Eelistaks laborit muidugi. Kondistaja ja nülgija amet poleks just unistuste töö. Tuleb meelde lugu, mida Matt rääkis. Üks naisterahvas, kes ka seal töötas oli väga julm. Ta sai teada, et ta mees petab teda. Karistuseks nülgis ta elusalt ja pani naha riidepuule.


Tõeliselt hea abielu või inimsuhe annab mõlemale vabaduse areneda ja õppida - käia omaenda rada. Näidake alati üles lugupidamist ja õrnust üksteise vastu. Mõistmine on samuti tore, kuid on päevi, mil me ei mõista isegi ennast.

Kay ja Herb

Nädalavahetus möödus Kay ja Herbi kodus. Nende maja oli väga kerge üles leida, kuan Herb oli Eesti lipu väravale pannud. Nii uhke vastuvõtt. Ma olin teine eestlane, kes nende majja astus. Nad elavad väikses külas nimega Gravesend (Kalmuvere või siis Hiievere), Moreest 50 km ida poole.
Õhtuooteks tegi Kay scones, väga maitsvad kohevad saiakesed moosiga või lihtsalt võiga. Austraalia rahvustoit.
Herbil on eesti keelt õpetav programm. Pigem siis väljendid. Klikkad lausele ja arvutist kuuled, kuidas see kõlab. Suht naljakas, aga mitte nii lõbus, kui lugeda Google tõlgi teksti. Herb oli hädas meie täpitähtedega ja squiggle o-ga. Seadistasin tal arvuti nii, et hiireklikiga saab muuta klaveriatuuri tähestikku. Ta oli väga õnnelik selle üle. Tema onu saadetud kirja tõlge oli nüüd ka palju parem. Teine trikk, mis ta ära õppis oli Ctrl+C ja Ctrl+V. Enne ta printis kirja välja ja trükkis uuesti arvutisse. Samas hea, et õpib trükkimist, aga siiski tüütu. Tegelikult iseseisvalt õppinuna on ta väga tubli.
Õhtusöögiks läksime kohalikku pubisse. Pubi pool oli laheda sisustusega- seinal kalapealuud, ratsatarbed. ja fotod kauboidest. Puitbaarilett ja piljardi laua kohal rippus kirst :D Pubi nimi vist oligi RIP. Samas söögisaal oli ikka väga hale. Kaks lauda kaetud pruuni vakstuga ja kõrval ruumis toolid pilla palla. Kardinad tolmuga kaetud. Kusjuures, Austraalias asukoht ei loe, prae ja õllehinnad on igal pool samad. Väiksemates kohtades saad sama raha eest vaata et väiksema portsugi. Minu väike T-bone steik ja supilusikatäis salatit, maksis 20 dollarit. Kogemus omaette.
Õhtu lõpetuseks vaatasime filmi "Laulev revolutisoon". Sõime naabrinaise toodud pamplikooki ja jõime veini. Öösel helistasime onu Lembitule. Ma olin tõlgiks. Sõna öö tegi Herbile palju nalja, kuidas saab kaks naljakat tähte tähendada night.
Kell 9 hommikul hõigati mind sööma :D Peekon ja munad. Kogu hommik ja pärastlõuna möödus jutustades. Rohkem Herbi ema Helmi saatusest ja ka nende perekonnast. Minu jaoks väga huvitav. Ta abikaasa Navel oli väga õel. Aga tol ajal ei olnud võimalik ju ära kõndida, eriti veel lastega ja sõjapõgenikuna. Kuna ema suri enne kui kasuisa, siis pidi testamendi ümber tegema. Esimeses testamendis seisis " To my wife I leave nothing and she knows why" Põhjus oli, et naine ei annud oma sääste mehele, et too saaks järjekordse talu osta. Mees ei annud ühtegi senti laste kasvatamiseks ja mitte isegi oma toiduks. Naine pidi toitma mehe ja neli last ja ka sulased. Kui naine lubas enda raha eest endale kommi või muud meelepärast, oli see raha raiskamine. Kui mees käis iga päev pubis õlut joomas, siis see ei olnud. Kurb on see, et siiamaani mõni mees arvab nii. Oma elupäevad ta lõpetaski üksinda ja auku aeti ka kiirelt. Kellelgi polnud tast kahju.
Teine iroonia veel. Kogu elu ta ajas nö oma verd taga. Kasupoegi ta vihkas ja peksis. Omasid ei peksnud, aga ega ka ei hellitanud. Kuid nüüd kõik ta talud lähevad ikka vereliinist välja, kuna poeg, kes kõik päris, ei saa lapsi. Kaks last on IVF teel saadud.
Lõunaks valmistasid nad grillliha ja salati, see oli kordades etem, kui eelmise õhtu pubiroog. Magustoiduks metspähkli-shokolaadikook.
Aeg oli juba hiline ja sõitsin Bellatasse tagasi. Vaikselt. Hea oli, sest ühel hetkel oli keset teed suur känguru. Sain pidama ja lasin signaali. Hüppas võssa. Eemal oli näha äiksesähvatusi ja üheksasks olin oma toas.

Nad on toredad. Miks on nii et head inimesed ei saa lapsi? Kas sellepärast, et ka hüljatud lapsed leiaks kodu? Becky ja Chris ja nüüd Chrisi poeg James on need õnnelikud lapsed.

Jälle reede.

Äike. Õlu. Arvuti. Vali mind.

Kalapäev

Täna tõi Jamie lubatud kalad. Yellow Belly. Tegin jälle pannkooke :)

Õhtusöögiks oli praekala rohelise salatiga, aga seekord praadisin Basa fileed. Mõni teine õhtu teeme ahjukala. Njämm.

Kinkisin Daleile köögiviljaseemneid ja kolm küünalt, nimelt sorteerisin oma asju ja need olid üle :D Vastutasuks tõi mulle jäätist. Ta loobus aastaid tagasi joomisest ja muudest pahedest, siis leidis enda jaoks meditatsiooni ja aianduse. Esimene teema on mullegi põnev.

Üheksa päeva eksamini. Istun laua taga ja õpin netist materjale. Õhtu on vaikne ja suht soe. Konnad krooksuvad ja igakord kui loomarekka peatub teemajas, on tunda maalähedast sõnnikuhaisu.

IELTS

Postitasin keeleeksami avalduse. Koolilapse ärevus on juba sees.

Õunaklimbid (saksapärane magustoit)

8 õuna
1 muna
1 klaas piima
2 dl jahu

Koori ja tükelda õunad. Klopi muna, lisa piim ja jahu. Sega hästi läbi ja lisa õunatükid.
Keevasse vette või piima sulpsata supilusikatäied. Klimbid on valmis, kui nad pinnale kerkivad. Serveeri suhkru ja kaneeliga.

Õhtul keetsime 12 vähki.

NextG

Hommikul läksime Sandraga nattasid kontrollima. Saime ühe päris suure yabbie ja paar väiksemat, aga need viskasime tagasi. Tuunakalakonservi oli veel päris palju alles, siis viskasime natad tagasi.
Kuna tööd polnud, läksin linna asjatama.
Postimajas sain passipilte teha, kas pole huvitav. Eestis ei tuleks selle pealegi, et postkontor seesugusst teenust osutab. Sain nelja pildi asemel kaksteist, kuna kaks esimest varianti ei sobinud standardiga :D. Maksumus 14.95.
Elektroonikapood Harvey Norman on juba nagu kodupood. Seekord soetasin endale uue telefoni. Bellatas on mul täielik 2G leviauk, et kõnesid teha, peaks ma viljapunkri otsa ronima :D Nokia 6120 oli mu valik. Ei mdagi uhket, hind ja kvaliteet kenasti paigas.
Saate mulle nüüd helistada, sest Telstra Next G (3G) levib igal pool ja mu uus sõbrake tunneb ka selle ära.
Coles (Selver) on huvitav süsteem. Soovisin osta soodushinnaga Basa (mingi ahven) fileed, aga kõik oli juba otsas. Külmaleti teenindaja ütles, et mine võta klienditeeninduspunktist raincheck ja sellega sa saad kuu aja jooksul osta sama soodushinnaga nii palju kui sa märkida lased. Põnev. Saingi lipiku, kus peale märgitud soodustoode ja hind ning palju ma tahan. Tore.
Kay juurest põikasin ka läbi ja leppisime kokku, et laupäeval külastan neid.
kohe peale kojujõudmist läksime jällegi nattasid kontrollima. Saagiks kaheksa korralikku vähki ja paar krevetti. Murdsime sõrad katki, sest nad hakkasid ämbris üksteist näpsama. Julm.

Yesterday the feather fell next to the wether whos leather is smoother than the leather on the bull and the short horse.

Igakord kui ma ütlen sõna like vales kohas, pean loovutama 20 senti :D

Nii on.

Siin ilmas juhib meid kaks tunnet- Armastus ja Hirm.

6.päev

Magasin tavapäraselt kümneni. Hommikusöögiks roheline tee ja TimTam küpsised. Homme alustan oma puhastudieeti uuesti, sest eelnevad päevad on kõik aia taha läinud ses suhtes.
Avastasin ETV portaali enda jaoks ja vahtisin mitu tundi ETV huumori kulda :D Väljas oli suht jahe, aga ajasin end ikka jooksma. Täna mul koera kaaslaseks polnud, tundub et leidis kodu üles. Tund aega jooksu väsitas päris ära, sõin natuke ja mõtlesin, et tukastan veidi. Kella seitsme paiku tulid Matt ja Sandra tagasi, samuti Dale. Ma kuulsin vaid läbi ukse, ei tahtnud padjanäoga tervitama minna. Ta tõi mulle põllulilli :D, kuna ma üks päev viisin teise onni metsikuid päevalilli. Sandra kinkis mulle kivipuzzle. Armas temast. Russel oli ka päeval siin ja nad rääkisid talle, kui hirmunud ma olin reede öösel. Russelli sõnul on need hairy menid täitsa olemas. Eelmine aasta oli neid nähtud ja nad pididki just vihmaga välja ilmuma leidmaks ajutist kuivemat asupaika. Suur lohutus küll. Pean mingi enesekaitsevahendi tuppa muretsema, tõsiselt.

5.päev

Hirmu täis öö. Kui olin voodisse pugenud ja uinumise ääre peal, kuulsin pudeli klirinat. Nonii, ongi kohal. 100 mõtet käis läbi näiteks, mis ma teen kui nad tuppa tulevad, millega ma neile virutan, kas peaks Matti ja Sandra tuppa minema. Ei, ma lihtsalt kujutan seda kõike ette. Pole mingeid samme. Tuul lihtsalt lükkas prügikasti ümber. Ukse kiiksatus. Matt tuli oma toast uurima, mis toimub õues. Hõikas "Tssssttt, it is just a dog." Kuidas ta saab kindel olla, see võis olla koer, aga temaga võis ju keegi kaasas ka olla. Panin välisukse lukku ja sisemise ka. Lõpuks jäin magama. Hommikul olin suht vara üleval, et uurida, mis siis öösel ikka juhtus. Prügikott oli teise majakese all, pudelikillud prügikasti kõrval, pooltäis Coca pudel ja jäljed. Et mitte teadmatusest veelgi suuremat hirmu tunda, leidsime üheskoos, et Coca ja jäljed kuuluvad Jamiele, sest tema käis meid külastmas ja tal on komme oma jook igale poole vedelema jätta.

Täna on ema sünnipäev. Parema levi saamiseks pistin netipulga akna ja trellide vahele. Aitas. Neli pügalat ühe asemel kui pulk on blu-tackiga klaasi küljes. Emmekene oligi kodus ja kõik päevakajalised külauudised olid mul varsti teada. "Varsti tuled koju jah?". Sellega on nii, et ma hetkel ise ka ei tea, millal ma lennukile astun.

Öine külaline oli tagasi. Kaelarihm ei annud meile mingit informatsiooni, iseenesest oli kena õpetatud koer. Andsime natuke süüa talle. Grillvorstid maitsesid hästi. Täna ei olnud särk nii igav, koerake tuli minuga kaasa. Ma muidugi ei jaksanud temaga kogu aeg sammu pidada. Jooksis mu juurde tagasi, vahtis otsa, tegin pai ja jälle ta kihutas minema. Keeras põlluteele, mina tema järel, ronisin üle aia ning jõudsime maja ligidusse, aga ta ei pöördunud sinna. Rada kulges nisupõllu ääres. Mäletate lõiku Gladiaatorist, kus Maximus libistab sõrmed läbi viljapeade ja mõnus sahin paitab kõrva?Nii tegin ka mina. Lõpuks jõudsime linttraktori juurde, mis oli pölluserval. Enam ma ei viitsinud teda jälitada ja pöördusin tagasi. Ta kihutas ees, peatus ja kui ma lähemale jõudsin pani edasi. Otsustasin maja juurde keerata. Otsetee viis läbi ohakase põllu. Oli oht, et kohtan ka mõnda madu. Koerale majapidamine ei olnud tuttav ja juba tulidki kaks suurt koera meid tervitama. Urisesid tema peale, aga mitte minu. Väga sõbralikud olid, ega ma muidugi polnud ka aias sees, kuigi nemad tulid ise läbi aia mind uurima. Vaikselt hiilisin eemale ja kutsud sörkisid maja juurde tagasi. Spurtisin koju, et minna Narrabrisse järjekordsele rodeole.

Külm õhtu oli. Katsin end teksade, villaste sokkidega, kahe T-särgi, fliisi, ja mantliga. Kindadki igaks juhuks taskusse. Tark otsus. Kaamerdamise vahepeal pistsingi kindad kätte. Nii mõnigi oli ka teki sisse pugenud. Seekord sai cowboydele ligemalt kaasa elada, sest aed oli turvalisem, polnud ohtu, et pull läbi jookseks. Üks täkk oli eriti hull ja traavis mu lähedalt mööda pritsides sitast pori. Palju õnne! Aga ei lasknud end heidutada nind pildistasin edasi. Viimane etteaste oli suurte pullide rodeo. Esimene pull sattus paanikasse ja ei osanud areeniaiast aedikusse tagasi minna. Hakkas kohtunikke ja muid tegelasi ründama. Kõik, kes olid aia sees ronisid aia otsa, üks õnnetu jäi hiljaks ja pull puksis sarvedega tagumikku. Midagi vist ei juhtunud, kuna kaitseriietus oli tal seljas. Rodeoratsanikel ongi kaitsevest, nahast jalakaitsmed ja vahel ka kiiver. Jälgisin eemalt üht võistluse lõpetanud cowboyd kui ta kaitsevarustust eemaldas. Ca 15 min. Rahvast jäi veel lõbustama kantridou, aga aeg oli hiline ja ma pöördusin Bellatasse tagasi. Nägin teemajas koerakest, loodetavasti kohalikud teavad, kellele ta kuulub.

Kas sina loeksid sci-fi raamatut cowboydest?

4.päev

Vihma sadas kogu päeva. Kööki astudes ootasid mind grillvorstikesed, -tomatid, krõbe peekon ja praemunad. Oli toimunud järjekordne BBQ farmeritele, kuid kuna ilm oli väga kehv, siis vähesed ilmusid kohale ja sööki jäi hullult järgi. Kõik see toodi töötajatele. Mehed oli rahul, midagi erinevat kuivadest võikudest. Hommikukohvi ajal tuli Jamie uurima, et kas kooki ka saab. Juba jutud lahti :D Kuna ta jäi ilma pannkookidest ja saiakestest, siis lubasin talle tükikese, aga siis kui Cat ja Andrew tulevad, sest eelkõige on see nende kook. Lõunaks olidki nad asjad pakkinud ja märjad kui kassipojad tulid head aega ütlema. Kook meeldis väga :) 13h sõitu ootas neid ees.

Jamie tuli siiski veidi hiljem, et Sandrale teada anda, et ta peab pärastlõunal tööd natuke tegema. Aga mina ??? Nädal aega pole ühtegi töötundi olnud. Lubas mulle järgmiseks nädalaks midagi organsieerida. Lõikasin talle juba koogitüki valmis, aga ta pidi minema mingeid pabereid viima, kuid minnes ukselt hõikas, et tuleb tagasi kooki sööma. Tuligi ja kiitis, nüüdsest nõuab kodus naiselt rohkem kooke :D

Igavusest läksin Sandraga kaasa ja õppisin laoseisu raporti täitmist. Erinevad väetised ja kemikaalid farmeritele. Kaup kuulub tegelikult teisele firmale DELTA, aga GrainCorp haldab, sest nii on hea lähedal talunikel käia ostmas. Poole kahe paiku lõpetasid kõik ja pakkusin Markile ka tüki kooki. Ta on mulle palju teeneid osutanud, nii et pean ta vastu hea olema :)

Vihma tõttu oli toas hämar, lülitasin lambi sisse, aga mis põlema ei läinud oli lamp. Kontrollisin köögis ka ja Sandra toas, mitte miskit. Elekter oli küll kontaktides, aga valgustus järelikult muu kaitsme alt. Sandra toas oligi elektrikilbis üks lüliti all, aga sisse lülitamisel plõksis kohe välja . Hea, et Russel oli veel siin. Ta ka ei osanud aidata, vaid helistas elektrikust Daleile, et ta tuleks homme vaatama. Leidis meile ühe laualambi, et me pimedas ei peaks olema. Matt ikka kontrollis ka mujal kontakte, et kas vesi mitte pole sattunud sinna kuhu pole vaja. Pesumasina, mis asub WC plokis, kontakt oligi süüdlane. Saagu valgus!
Pete, Mark ja Dale olid ka läinud. Vaid meie kolm olime platsil. Matt ütles, et nad ka võib olla lähevad laupäeval ära ja ma jään üksi siia. Olgu ma ettevaatlik, sest vahel käivad siin ringi hairy men. Kutsutakse neid nii, sest nad sõna otseses mõttes on karvased ja ei mingit hügieeni. Elavad mägedes, aga vahel tulevad külla süüa otsima ja muud. Aluspesu võib nöörilt kaduda. Võivad olla ka vägivaldsed. Ma ei tahtnud teda uskuda. Ta pidi ikka rohkem sisse hõõruma. Rääkis filmist Wolf Creek, tõestisündinud loo põhjal ja seda tüüpi pole veel kätte saadud ja Barrow Creeke`s mõrvar Bradley John Murdoch, kes saadi küll kätte, aga sellised tüüpe leidub veelgi. Backpackerid on hea saak sellistele tapahimulistele, sest keegi ju ei hakka neid kohe otsima,eriti kuskil outback'is. Kõige parem viis on laip sigadele sööta eelnevalt tükkideks lõigatud ja hambad välja kistud. Kui endal sigu pole, siis kuskile, kus liigub metssigu. Meenub siin episood Hannibal Lecteri filmist. Tee ääres hääletamine pole soovituslik siinmail.
Tuul vihises ja vihm peksis vastu akent.

3.päev

Andrew ja Cat lahkuvad reede pärastlõunal. Otsustasin neile seks puhuks koogi teha. Sõitsin Narrabrisse 47,5 km :D poodi.

Valge šokolaadi-jogurti kook maasikatega
300 grammi Šoti Sõrmi
60 grammi võid
250 grammi värskeid maasikaid
400 grammi kreemjat Gippslandi jogurtit
200 grammi vahukoort

300 grammi valget šokolaadi

Purusta küpsised ja lisa sulavõi. Sega hästi läbi ja vormi ümmargusse lahtikäivasse koogivormi.

Kata viilutatud maasikatega. Vahusta koor. Sulata šokolaad kuumas vesivannis (sulatusanum on kuumas vees) , tõsta pott veest ja lisa jogurt, sega ning lisa vahukoor. Sega ühtlaseks massiks vala vormi, kata fooliumi või toidukilega ning pane külmkappi ca 12h.

Täna oli meil BBQ ja homme sööme kooki :)

2.päev

Hommikul vetsu minnes ootas mind õue peal kena lauake nelja sahtliga. Cati sõnul oli DooDaal olnud nädalavahtusel garage sale ehk paned kõik asjad, mida sa enam ei vaja oma õue peal müüki ja asjast huvitatud saavad endale soodsalt nii mõndagi kasvõi auto. Hästi populaarne siinmail. Tundub, et kirjutuslaud ei läinud müügiks minu õnneks, sestnüüd mul kena valge lauake, millel on ülimugav teile kirjutada.
Eelmisel õhtul tulid jutuks minu kokaoskused, siis täna pidin neid natuke tõestama :D Tegin kaneeli- ja juustu-küüslaugurulle. Kuna minu köögis on praeahi väga vilets, läksin Cati majakesse. Seal vähe etem :D Ta oli ka kenasti selle ära puhastanud. Esimene ports kaneelirulle kõrbesid ära veits, kuna olin teises majaksese Sandra ja Catiga jutustamas, kui oli juba tunda tugevat kaneelilõhna, siis vaadates kella "Appi!". Järgmise plaaditäie küpsemise ajal istusin kenasti kohal ja tulidki kenad kohevad saiakesed. Sõna otseses mõttes kuum kaup :D
Õhtul vaatasime filmi Wolverine.

1. puhastumine

Täna algasin oma puhastusdieediga ja trenniga. Jooks ja natuke lihastrenni.
Korra käisin ka linnas, kuna Andrew läks ja mul oli ka paari asja vaja. Andrew ost läks kalliks õlu 48x0.33 l pluss 8 pakki sigarette, kokku ca 170 daala.
Päeval Cat oli abiks farmeritele korraldatud BBQ, siis sai ta kaasa vorstikesi ja saia ning õhtul oli meil siin oma BBQ ja lubasin ühe vorstikese endale. Siinne BBQ on mage, kuna grillimiseks kasutatakse gaasi abil kuumaks aetud plaati, põhimõttelsielt nagu suur pann, millele visatakse vorstid, liha, sibulad ja tomatid ning pärast keeratakse see kõik BBQ kastmega ülevalatult kahe saiaviilu vahele.
tundub, et ma sain hüüdnime endale-Soxy, mis tuleneb white socks ehk siis minu kriitika valged spordisokid ja kingad kohta. Tavaliselt hüüdnimed mulle külge ei jää ning seekord pole ka teistmoodi.

Uus nädal

Ajasin end kell 8ks kontorisse, aga ei miskit. Seadsin sammud postkontorisse, kuna lõpuks sain Medicare jaoks vajalikud paberid kokku ja saatsin teele. Küsisin memme käest, kas $1.35 on piisav ja "Ohh seda marki ei oleks olnud küll vaja raisata", nimelt ma panin rahvusvahelise margi. Mulle on vaid tähtis, et kiri kenasti kohale jõuaks, 10 senti ei ole väga suur kaotus. Hommikukohviks tegin pannkooke, Matt sai ka mõned ja läks siis teistele meestele kohe ütlema, et Erle teeb pannkooke. Esimesena oli kohal Mad Mick, haaras kohe 4 ja siis tulid veel Mark ja Paul. Aga noh õnneks jagus kõigile :) Lõuna paiku tuli Pete ehk Pedro tagasi ja tõi pirukaid. Austraalia pirukad ikka pole nii head, aga see oli ikka hea, polnud nii soustine. Nimelt Austraalia pirukas on korvikese kujuga kaetud lehttaignaga, milles lihatäidis on rohke kastmega. Meenutab kassidele mõeldud konservtoitu.
Pärastlõunal laaditi rongi, ma uudishimutsesin veidi ja tegin pilte :) 17 vagunitäit ja igas vagunis ca 33T või suuremas 52T. Laadimine ise oli lihtne, raudtee on kohe punkri kõrval ja töötaja lihtsalt keerab nö kraani lahti ja kinni ja annab märguandeid tüübile, kes istub raudtee ääres 2-wayga, kes omakorda siis rongijuhile. Vili lihtsalt voolab gravitatsiooni mõjul punkrist välja, aga kui tase on juba madalam kui väljalasketoru, siis elevaatoriga tõstetakse vili üles konveierlindile ja sealt väljalasketorru. Vaguni laadungit ka testitakse, et poleks eelkõige putukaid ja siis lisaks veel tavapärased testid. Iga vagun saab nö pileti, kus kogu info kirjas ja seda ma ka kaalumajas õppisin veidi. Suur andmebaas, mis kogu GrainCorpi haldab, ei ole endiselt täiuslik. ikka peab töötaja käsitsi vaguninumbrid ja eelneva info käsitsi piletile kirjutama, ses nö kohalik andmebaas ja siis kogu andmebaas ei suuda selles osas ühilduda, et saaks juba pileti infoga välja printida. Kusjuures eelmine versioon sellest suutis :D, aga 2 milj dollarit maksev projekt ei suuda.
Õhtul said Cat ja Andrew kurva uudise, Andrew venna tulevane äi suri hilisestes 50-ndates südameatakki. Tütre pulmad on plaanitud kahe nädala pärast ja tema pidi olema pulmaisa ning oma tütre altari ette saatma. Polnud just kõige parem ajastus.

Pesupäev

Hommik on ilus päikseline ja otsustan pesu pesta. Hea, et siin on pesumasin olemas, ei pea linna pesumajja sõitma. Cat jõudis must ette ja tal oli kolm masinatäit, ma jäin natuke hilja peale ja pilviseks hakkas ka kiskuma :S, aga pesu oli juba masinas seal hulgas ka voodilinad. Õnneks ikka sai enne pimedaks kuivaks, sest kraade ikka ju väljas ca 30 ja natuke tuult ka.

Rodeo

Täna käisime Morees rodeot vaatamas. Algas kell 14.00. Sandra, Matt ja mina, olime alguseks kohal. Võtsime närimist, ma hot dogi, oi see oli mage-sai ja vorst vaid. Eestis ikka hapukurki ja juust ka. Leidsime endale sobivad kohad ja nautisime valusaid hetki. Show esimene etteaste oli mullika püüdmine. Cowboy hüppas hobuse seljast mullikale peale, haaras sarvist ja surus maha. Kõigil muidugi ei õnnestunud. Teiseks cowboy tagant üleslööva täku seljas. Hobusel oli lambanahaga kaetud rihm ümber keha tõmmatud, mis tegi ta väga rahutuks. Seda oli ikka valus vaadata, kuna kukuti ja ka seljale vist väga mugav ei tundunud see edasi-tagasi visklemine. Mõned cowboyd haarati teise ratsaniku poolt hobuse seljast, vist nii oli turvalisem ja aeg oli olnud piisav. Kolmas osa oli mullika püüdmine lassoga kahe cowboy poolt. Üks pidi sarvedest haarde saama ja teine jalgadest. Neljas osa oli vasika püüdmine lassoga, cowboy viskas lasso vasikale kaela ja siis hüppas vasika juurde keeras ta selili ja sidus ka jalad kinni. Vaene loom. Viies osa olid noorte cowboyde katsumused noorpullide seljas. Aias olid ka kolm lisameest, kes kohe pulli tähelepanu eemale tõmbasid kui cowboy kukkus. Jalad ikka käisid üles takka ja sarved maha, nii et pihta küll poleks soovinud saada. pullikesed jäid aeda niisama ringi jooksma. Tahtsin ühest pilti teha ja läksin aiale suht lähedale, aga too pull puskis aeda korra, selle peale ruuporist öeldi, et hoidke aiast eemale. Ma ikka tahtsin väga pilt saada ja fokuseersin seal edasi, samal ajal üks mööduv tüüp haaras mul korra õlgadest. Oi kuidas ma ehmatasin ja lähedal istuvad inimesed naersid sh ka mu silmarõõm. Sandra muidugi nägi teda esimesena ja ütles, et näe kena mees.Oli jah, eks siis käis selline üksteise kiikamine, aga show lõppedes ei saanud me numbreid vahetatud, kuna ta juba natuke varem läks ära kuskile ja me lahkusime ka kohe peale viimast etteastet. Lohutan end sellega, et tal oli kaks last ja kindlasti kuskil on ka missis. Ja ta kandis valgeid Nike spordisokke smart kingadega!!! Kõik oli ok, särk ja püksid ja müts jne, aga selline asi on lubamatu, lootis vist, et pika säärega püksid, keegi ei näe :D Nime sain teada-Ian ja ta kasvatab kikerhernest, otra ja nisu Moreest läänepool. Tal on vähemalt kaks tütart Cassie ja Chelsea. Tal on vend nimega Matt, kel kaks last ja ilus naine. Sandral on head kõrvad. Vot nii.
Kuues osa oli metsiku hobuse seljas sõit, st et sadulat polnud, oli vaid rihm ümber hobuse, kust ratsanik sai kinni hoida. Seitsmes osa oli naiste etteaste, nimelt pidid nad hobusega ümber kolme tünni sõitma aja peale. Paar väga noort tütarlast sõitis ka. Üks oli vist isegi 8-9 aastane. Kaheksas osa oli naiste etteaste lassopüüdmises, pidid vasika kätte saama, aga ühel vaid õnnestus, nii et naised pole head lassopüüdjad :D Üheksandaks ehk viimaseks etteasteks oli jäetud siis suurte tõsiste pullidega ratsutamine. Oi need loomad oli suured ja vihased, üks isegi kaapis jalga pärast ratsaniku maha viskamist. Paljud ei pidanud 2 sekunditki vastu. igatahes tundus, et suuremaid vigastusi polnud, kuna kiirabi autot minema kihuatamas ei näinud. Täpselt kui show läbi sai, hakkas vihma sadama ja oligi paras aeg koju minna.

Kaalumaja treeningpäev

8ks jõudsin Moreesse. Kuna oli väga väga vaikne päev, sai niisama mulisetud ja kohvi joodud. Lethia püüdis küll näidata natuke kaalumajaprogrammi, aga seda kõike ma nägin juba ka koolitusel. Paar rekkat sain ikka süsteemi panna, polnud väga keeruline. Kella 11 paiku jalutasin sample standi, et Kayga juttu puhuda. Kui ma olin poolel teel, tuli ta mulle vastu :D Hea kokkusattumus. Igatahes ma läksin teda SSi ootama ja küsisin Mattilt ja Sandralt, kuidas neil hommik möödunud on. Vaikne. Kay tuligi tagasi teatega, et me võime kell 12 koju minna. Kay koolitas meid veel natuke umbrohuseemnete ja kikerherne määramise osas. Küsisin, kas nad ka vaatasid DVDd, kahjuks nende mängija ei toetanud seda regiooni, kuigi Sandra oma toetas. Imelik. Õhtul pidi poeg külla tulema, võib olla tema saab tööle. Nende jaoks on see Laulev revolutsioon väga põnev vaadata.
Linnas käisn kaltsukatuuril, et kardinaid saada, aga ei miskit. Kingituseks sain hoopis paari musti peokindaid ja teisest poest 5 dollariga suure mängukänguru :D

Teisipäeval külastasin meie postimaja. Hästi lai lett ja selle taga teenindajaks hästi vana proua. Tundus, et ta elab postimajas, kuna kui sisse astusin, siis tagaruumi oli näha, kust ta diivanilt tõusis ja oli kuulda tv häält. Kamin ja muud nö kodused asjad olid sisustuses, mida tavaliselt ei näe ametiruumides. Läks ikka tükk aega, enne kui saime mu viis pakki ära sildistatud jne. Arvuti ei olnud memme sõber. Mul on nüüd postkast ka siin. Kui tahate kirjutada mulle vms, siis aadress on PO Box 59 Bellata 2397 NSW Australia. Novembri lõpuni kehtib.Tsekkasin ka politseimaja üle, see kohe postimaja kõrval. Üle tee on väike park, kus siis teelised saavad puhata ja jalga sirutada. Edasi jalutades jõudsin ka autovaruosade poe juurde ja samas on ka mehaaniku töökoda. Endisel poel olid veel sildid küljes, aga jah, uksed olid suletud. Teemaja-bensiinijaamast saab ikka saia ja piima osta kui väga vaja, aga jube kallis ikka. Ostin ühe Magnumi pulgajäätise $3.50 ja 2 L piim maksis $4.50. Veel oli müügil igasugu pirukaid ja kiirsööki, aga jah minust neile püsiklienti ei saa. Maja teises otsas oli teine poeke, kus siis müügil esmatarbekaubad, suveniirid ja autotarbed. Rongipeatuses olid kenasti kavad olemas. Kui vaja saan siit rongi peale hüpata ja Sydneysse põrutada. Kuna meestel polnud väga kiire ja päeva lõpp, siis Paul näitas mulle teed punkri otsa. Ei teagi kui kõrge, aga 5 min läksime üles ja väga palav oli ning tolmune. Vaade oli vägev. Küla nagu peo peal. Silmasin ka kirikut, siin ju külakirik väike puumajake. Taamal Golf Club ja karavanpark. Paul veel seletas, et üks elevaator kannab vilja nelja erinevasse punkrisse, igaüks ca 30 000 T mahutuvusega. Poolel teel alla oli uks, mis viis teise viljaaita,kus oli ka hullult palav. Paul teadiski rääkida, et kui vili sees, siis ikka väga tuleohtlik. Vili on isegi süttinud.
Õhtul ajasime kõik lobajuttu ja oligi aeg magama minna.
Kolmapäev oli mul treeninpäev Morees. Ega ma nii väga enam õpetust vajanudki, aga tahtsin Kayd näha, kelle abikaasas Ervinis on 50% eestlase verd :D Rahulik päev oli võrreldes eelmise korraga ja nii saingi vestelda Kayga ja ta abikaasaga, kes ka kohale tuli, kui teada sai, et ma täna tööl. Oli väga oodanud kohtumist minuga. Ta oli ikka väga rahul oma reisuga Eestisse ja et kui odav seal kõik on. Eks ma siis andsin aimu ka meie palkadest, et meie jaoks see ikka ei ole väga odav :D Igatahes on neil nüüd plaan iga 2 aasta tagant Eestisse minna. Ta isegi mõtles, et kui naine ka pensionile jääb, siis võiks seal kohe elada, aga talveperioodil ikka tuleks Austraaliasse :D Olin ka natuke tõlkeabi, kuna tema ca 70-ne aastane onu inglise keelt ei räägi, siis nad suhtlevad eesti keeles tänu Google tõlgile, aga teate ju isegi, et vahel see keerab mõtte hoopis teiseks. Onu saadetud E-mail oli aga tegelikult päris õigesti tõlgitud,mõte ei olnud kaduma läinud. Laenasin neile ka DVD "Laulev revolutsioon", mille üle oli eriti hea meel. Igatahes hästi tore paar ja järgmine nädalavahetus plaanin neile külla minna.
Tööst ka natuke. Vahepeal ma pidin täitma vastuvõtulehte ja siis ma küsisin Kaylt, et mis numbrid ma kirjutama pean, hoopis rekkamees hõikas, et pane oma telefoninumber :D , mida ma ei teinud. Mulle kohe ei meeldi need rekkamehed. Teine 22-aastane Daniel, kellel oma rekka ja see pidi väga suur asi olema, et nii noorelt juba enda oma, aga täiesti hambutu :S Esimest nelja oli näha, aga need ka väga halvas seisus. Siin ikka hambaarsti teenus väga kallis, aga samas selliste palkade juures peaks ikka saama lubada ka ravi. Plomm on kuskil 300-500 daala, aga nädalas ju saavad nad ca 1500 daala. Loomulikult siis on kole kallis juba kui sahtel tühi ja kõik hambad tuleb lasta teha. tundub, et suuhügieen pole siin populaarne.
lõpetasin kell 17:00, käisin veel poes ja kella seitsme paiku olin kodus. Teised juba libistasid õlle ja kell 1 saime magama.
Kuna hilja sai magama, siis hilja ka üles :D Vaatasin Nemot ja päeva teisel poolel käisime vähinattasid tsekkamas, mille Andrew ja Cat eelmine õhtu tiiki lasid.Tuunakalakonserv oli söödaks. Oligi kaks suurt vähki ja kaks väikest, kelle me tagasi vette lasime koos kalakesega. Andrew murdis sõrad katki ja nii nad potti läksidki.Õhtul käis korra veel tsekkamas ja sai ühe veel.
Täna otsustasin siis Mattile ja Sandrale õhtusöögi teha, kuna nad toitsid mind üks teine päev. Kartuli-porgandipuder hakklihakastmega ja salatiks marineeritud punapeet. Neile väga meeldis, nii et võtsid ka lisa :) Homme lähen jälle Moreesse kaalumajaametniku tööd praktiseerima.

Tubane päev

Kuna päev otsa sadas, ei olnud mingit isu õue minna. Koristasin tuba ja panin uue arvuti töökorda, kuna vana ei võtnud mingit pilti ette. Kõik asjad uuesti installida, jube tüütu. Teised mängisid kaarte. Öösel vaatsin kaks filmi ja magama läksin kell 5, tegelikult kell 6, kuna NSW keeras kella tund aega ette. Esmaspäev oli siin töörahva püha ja seetõttu vaba päev.Vaatasime Commonwealth Mängude avamist ja kuna olin unine siis unistasin e dreaming päeva teise poole. Sel nädalal saab vist vaid kaks tööpäeva :( Loodame, et ei saja, sisi saab ehk miskit teha. Muidu kena ilm.

Eile ostin uue väikse notebooki omale $300+$50 lisa kaks aastat garantiid. Hind oli 325, aga teades juba, et hinda saab alla tingida, siis tüüp tegi 300 :) Eestis küll ma ei kaubelnud poes hinna üle, aga siin juba nipid selged :D
Matt ja Sandra tegid õhtusöögiks kana-seenekaste pastaga. See oli hea. Nüüd pean ma midagi neile tegema. Mu firmakas on tuunakalapasta või siis valge šokolaadikook.
Täna oli laisklemise päev. Kahe asja eest võn pai teha endale. Lõpetasin dušširuumi ja helistasin Delli Austraalia esindusse. Et oma arvuti garantiikorras korda teha, pean garantii siia üle kandma, saan uue service tag numbri ja siis peaks tehnik kohale tulema tasuta, aga seda peab veel üle kontrollima, sest kui see tasuta ei ole, siis ma maksaks hingehinda. Ega ma seda enne tee, kui on kindel, kas ma saan siia pikemaks jääda või ei. Samas ka tahaks arvutile upgrade, nii et ma ei peaks juurde maksma :D Eestisse pole ka mõtet saata, kuna see läheks mulle maksma ca $120 ja tagasi saatmine sama palju. Väike notebook kulub ka ära, hea kaasa võtta igale poole.
Täna saabusid ka Catlyn ja Andrew, nad töötasin ka eelmine hooaeg. Tore paar. Päeva teinepool mööduski siidrit libistades ja niisama mulli ajamisega.
Homme saan pesta ilusas puhtas valges dušširuumis. Minu esimene remondikatsetus :D