Seinad värvitud

Öösel oli väga külm, unetu öö. Hommiku poole värvisin dušširuumi kaks kroda üle ja siis rääksin Sandra ja Mattiga juttu 2 h ning logisin end töölt kell 2pm välja. Sain koolitusjuhi käest riielda, et kannan varbavahesid ja pole turvavesti seljas. Polnud mõtet vaielda, et 100 m peal ei juhtu midagi ja rekkad ju ka ei sõida siin veel. Reeglid on reeglid. Hiljem panin kenasti saapad jalga ja vesti üll ning pildistasin viljahoidlat. Jalgpalliväljaku suurune betoonäärega ümbritsetud ala, mis on jaotud ca 30 sektsiooniks ja üks sektioon mahutab 500T vilja. Väljaku otsas on elevaator, kuhu rekka kallab viljakoorma ja kummilintidel kantakse vili aunadesse.
Hambaravi maamehe moodi. Kui hammas valutab või siis hambanärv teeb haiget, võta suutäis metanooli, hoia natuke aega suus, sülita välja ja ongi närv suretatud.

Kaalumaja koolitus

Hommikul kimasin Narrabrisse 9ks, et saada viimane koolitus kaalumaja ametniku kohale. Otsisin jupi aega Golf Clubi, 5 min enne 9ks leidsin :) Juttu oli palju ja ikka jube suur andmebaas, misseda kaadervärki koos hoiab. Graincorpil on 300 viljasalve, lisaks on veel tütarfirmad Kanadas ja eksportriike ca 11. Midagi ei tohi sassi ajada, soovitavalt, sest näiteks 50T vilja on väärt ca $20000. Kerrie, kes hakakb minuga samas viljasalves töötama, lohutas, et tegelikkuses see pole nii keeruline. Oleks tahtnud öelda, et see on kindlasti veelgi keerulisem :D
Kui on probleem ja sa ei või rekkal lasta lahkuda, siis rekkajuht võib kurjask saada ja vanduma hakata. Mul on hea vabandus olemas, "Sorry, I cant understand you." :) Igatahes, kui suurem jama, siis kutsu boss või siis vahetuse ülemvanem, nemad teavad lahendusi :D Lõpuks oli ka väike testküsimustik. 50st 2 viga :D.
Kella viie paiku saabusin tagasi. Külastasin Marki, kes oli tellinud poest saia, kõrvitsat ja porgandeid :D Tegin talle home delivery ja vaatasin ka üle Matti ja Sandra kärutelgi või kuidas seda nimetada ingl k camper trailer. Päris lahe asi ja väga ruumikas, maksis $4700. Tegime paar õlle ja sõime õhtust koos ja nad pakkusid vist kõik meestuttavad mulle välja, et ma ikka Austraaliasse saaks jääda :D Backpacker wants a husband! Ma ütlesin, et enne helista oma emale, kes töötab Sydney haiglas ja neil pidi raskusi olema saada laboritehnikuid või siis tädile kes töötab Lenoox Headsi haiglas. Kui ma sinna ei saa, siis vaatame ka haaran õlekõrrest või mitte :D
Kuna mu arvuti on otsi andmas, pean plaani, kuidas ja kuhu ma oma nunnu parandusse saadan ja mis ma vahepeal teen. MA VAJAN RÜPPERAALI HULLUPÖÖRA!
Et kui ma teile enam ei kirjuta, siis teate, et olen maal telefonilevita ja internetita :D

Maalriamet

Täna veetsin kogu päeva vannitoas. Hommikul korra Jamie näitas veelkord, kuidas proove teha. Nüüd mul peaks juba selge olema :D SSi aknast nägin, et Maurice tuli ka tööle, oli 8:30 kohal, kuigi ütles eile, et tuleb 11ks. Saingi oma maalritööga alustatud. Ettevalmistus võttis oma aja, vaja kõik kinni teipida ja põrand katta jne. Hommikuooteks sain valmis selle osaga. Kaks kihti värvi sain seina, aga tundub, et vähemat kaks on veel vaja. Vahepeal käisid mehed ka mind vaatamas, kuidas mu projekt edeneb, kiitsid ja läksid oma toimetusi tegema. Lõpetasin kell 6pm. Panen 2h järgmisse päeva :)
Täna saabusid Peter aka Pedro, kuna mängib kitarri ja laulab ja näeb välja kah nagu Pedro :D Kauaoodatud Sandra ja Matt. Nimelt Sandraga töötasime puuvillavabrikus ja tore plika on Saksamaalt. Tegime ühed õlled ja nad läksid linna õhtust sööma. Ma pidin meeste dušši kasutama, nii räpane :D Tahaks juba ruttu valmis saada naiste oma, aga homme jälle koolituspäev, nii et lükkub neljapäeva peale.
Ma ikka ei suuda imestada ku sirge saab DooDoo nokamütsi nokk olla.

I tööpäev koduviljasalves.

Hommikul astusin poole kaheksaks kontori juurde, et end sisse logida, viimane pole muud kui paberile kirjutada nimi ja kellaaeg. Sain ka mõnede töökaaslaste nimed teada. Bruce kutsutakse üldsegi DooDooks; Dozerit kohtasin ka oma saabumise päeval, aga nimi ei jäänud meelde ning noor šotlane Paul. Mehed olid juba kõik kohal oranžides vestides-särkides, mina ei näinud mõtet endale toda vesti selga ajada, kuna mu plaan oli veeta päev otsa dušširuumis. Isegi Mark oli oma neoonkollase vahetanud oranži vastu :D Nimelt, ta kandis kogu aeg teistes kohtades neoonkollast töösärki. Tal pidavat neid ca 20 olema :D Tänase päeva bossilt Jamielt sain infot, et keegi Maurice pidi mulle ka tooma maalriteibi ja värvirulli alusega, aga mul polnud õrna aimugi, kes too Maurice on.
Dozer " If you need some help then young fellow Paul can help you"
Other men at the backround "Hahaa, what kinda help?!"
Vot siis, see on kui töötad meestega koos.
Kadusingi kuni lõunani värvi kratsima ja seinu pesema. Vahepeal käisin tange küsimas, et segisti lahti keerata, kuna katlakivi oli oma töö teinud ja minu jõud üle ei käinud. DooDoo ja Jamie olid kontori juures. Päeva teisel poolel pidin Jamiega sample standis (SS) õppima, kuidas siin asjad käivad. Tuli ka riietusest juttu, et tanksärgikud ja väga lühikesed püksid ahvatlevad rekkamehi liiga palju ja igal juhul, kui keegi ületab piiri oma käitumisega, siis kohe Jamiele teada anda. Ühe rekkamehega oli probleeme, et oli tüdrukule, kes proove tegi , ikka väga külje alla seisnud. Kutsuti korrale :D Niiisiis, mida pikem särk, seda parem sulle. Aga palav on juuu!
Lõuna ajal saabus äkitselt torm, äike ja hull vihmasadu. Tegin lõuna meestega koos. Paulist ma ei saanud üldse aru. Šoti inglise keel on ikka, ma usun küll, et hullem kui mu oma :D Kuna vihm polnud ikka järgi jäänud, sain ülejäänud aega kasutada, et ka dušširuumi põrand puhtaks nühkida. Pidin vahepeal käima õues värsket õhku hingamas, kuna klooriaurudes pole väga kasulik kaua viibida :D
Mingi hetk tuli Bruce ja saingi siis ka meie SS üle kaeda. Asjad oli ikka pilla-palla ja eelmised viljaproovi ämbrid igal pool. Polnud tühja võttagi :s Meeste värk vist. Kuna tegemsit oli väljaveo koormaga, siis seal polnud vaja nii palju uurida -puurida. Lihtasalt niiskus, valk, testkaal ja skriining. Sisseveoga peab väga tähelepanelik olema just skriiningu osas, kuna mutukad ikka pidid väga pisikesed olema ja kui sa need lased punkrisse, kus ca 40 000 T vilja, siis oi oi oi. Gaasiga pidavat need putukad ära tapetama, aga see on ikka väga kallis protseduur. Viljakuhilast pole vist üldse võimalik neid ära saada. Proovid tehtud rallisime kaalumajja tagasi, et paberimajandus ära lõpetada selle rekkaga. Viljakoorem kaalus 50T :O Selliste koormatega kihutatakse siin ca 100-110 km/h lisaks veel rekka omakaal, mis on ca 20 T. Turvaline Austraalia.
Sain ka tuttavaks Mauricega, väga vana mees :) Andsin oma tellimuse sisse homseks, lubas kell 11ks tuua. Ei teagi, mis ma siis hommikul teen :S Kell 4pm logisin end välja ja läksin koju no nii 100 m jalutada :D

Eile hakkasin dušširuumi koristama. Surnud prussakas välja :D Mõtlesin, et kraabin lahtise värvi maha, aga 2 h oli juba pool seina värvist lage. Enam oma vaba aega sellele ei raiska. Läksin ülemuse jutule, et ma saaks seinad järgmine nädal üle värvida ja ta oligi nõus. Nimelt oli ta nädalavahetusel tööl. Otsis mulle juba pintsli ja värvipoti valmis. Otsisin endale tööd :D Lisaks sain veel nö stardipaki, kus siis 50+ päiksekaitsega kübara :), nahkkindad, päikseprillid, päiksekreem, turvavest ja tolmumaskid. Ei tea, mis ma nende anti-sun varustusega peale hakkan, nimelt peaks ma öövahetuses töötama :D Moppasin klooriveega põrandad puhtaks ja oligi päev õhtus.
Pesupäev. Et puhas pesu mustaks ei saaks, tegin nö tühjapesu pulbri ja klooriga pesumasinale, mis oli tolmu alla kattunud. Pärast sain enda pesud kah puhtaks.
Päeval oli palav, toas oli juba 30 kraadi, väljas arvatavasti rohkem. Võtsin natuke päikest, mille peale ülemus ütles, et ole ettevaatlik, siin nahavähi oht suur. Thank u but I dont like to be white as a chicken :D
Kuna mu arvuti viimasel ajal käitub kahtlaselt, kopeerisin oma pildid kõik välisele kõvakettale ja sealt nüüd peaks üldse dvdle panema, aga ohh, see võtab ju nii palju aega. Kas kellelgi ona paremaid ideid? Kuni mu arvuti kopimisega tegeles, vaatasin telekat, mis on muidugi imepisike ja pilt on väga särune. Kolmest antennijuhtmest andis üks enam vähem pildi, aga jah, rohkem ei viitsi siil udus vaadata. Teine telekas on vana, hästi suur, puitümbrisega General Motors :) Kanaleid saab keerata kahest nupust VHF ja UHF plõks plõks ja hääl käib ka küljelt-küljele nupust. Aga jah, sel tv-l ei saanud ma mingit enam vähem vaadatavat pilti ette. Parem istun netis ja kirjutan teile :)

Bellata

Hakkan siis kuskilt lambist peale oma blogiga :D

13. september naasin tagasi Moreesse, et oma treeningpäevad ära teha GrainCorpi jaoks. Öö muidugi veetsin armsaks saanud puuvillavabrikus autos magades. Hommikul nägin vanu tuttavaid nägusid, naeratasin läbi ukseakna ja hüppasin autosse. Treeningpäev oli Moree RSL klubis. Igal kohal oli hunnik pabereid, mida täita ja väike Health and Safety brozüür. 1,5h läkski nende paberite täitmise peale, siis oli hommikukohvi aeg ja siis rääkis Kay edas, et mida tohib teha ja mida kindlasti ei tohi teha. Näiteks, kui sa paberiga endale sisse lõikad, siis tuleb kohe raporteerida, sest kui hiljem sellest haavast tekib mädanik jne, siis kompanii ei hüvita. Ei ole ka lubatud ropendamine ja sõimamine ja mõnitamine jne. Lõunaks pakuti võileibu ja kevadrulle ja küpsiseid. Poole neljaks oli üritus läbi, saime allkirjad nö tööpassi ja läksime laiali.

14.september oli huvitavam päev. Räägiti, kuidas kvaliteedisorti määrata nisul, odral, rapsil, kikerhernel ja sorgol. Peale iga peatükki tehti nö kontrollküsimused ja igaüks sai väikse puldi, millega sai oma arvamust avaldada ja anded ilmusid kenasti ekraanile. Oli pikk ja väsitav päev, nii palju pidi meelde jätma, aga samas huvitav. Koolijütsi tunne tuli peale :D Järgmine päev läksime edasi, kus pooleli jäime ja päeva teisel poolel tegime nö testi. Pidime vastama ca 55 küsimusele ja kõiki materjale võis kasutada. Ma tegin ühe vea vaid, kusjuures mõnigi aussie tegi 5 viga. Kursusel oli üldse väga seinast seina rahvast. Üks naisterahvas oli ehe rokieit nagu ameerikafilmidest nähtud- Naeris kõva häälega, kasutas labast keelt ja oli üldse kuidagi väga ebaviisakas , aga samas lahke meelega, et kui midagi küsisin, siis ikka vastas kenasti. Kandis Harley Davidsoni tagi ja päikseprille kogu aeg. Kaks ca 60ndates paari ja siis kaks kuskil 50ndates paari, nemad kõik rändasin ringi oma karavanidega ja tegidki hooajatöid. Ja siis üks hästi noor tibi, ametilt iluterapeut. Oli veel üks 20ndates paarike ja üks natuke vanem naisterahvas. Minu kõrval istus Christine, hästi kena neiu, kuigi ta on juba 43, aga välja nägi väga nooruslik. Temaga meil ikka oli juba päeva lõpuks lõbus, et aitab küll sellest odrast, lähme ja teeme parem paar õlle, kui samal ajal koolitaja rääkis odrasortidest ja selle kvaliteedi määramisest. 50ndates Roger oli hästi lõbusa väljanägemsiega-pikka kasvu ja turske ja naeratus oli nagu tõelisel naljamehel, kõrvuni :D Päeva lõpus, siis jäigi väike grupp inimesi rääkima, et kuhu keegi siis tööle läheb, nimelt GrainCopril on hästi palju viljasalvesid üle Austraalia. Kui ma ütlesin, et Bellatasse, siis Roger mainis, et ta ka.
Kus ma elama seal hakkan?
Arvatavasti majakeses, mida nad pakuvad seal või siis autos.
No mul on karavan, et kui sul pole kuskil elada, võid seal elada.
No selle peale ma tahtsin, õelalt öelda, et "Kus sa siis elama hakkad, kui ma su karavanis elan?", aga vastasin, et ma praegu ei muretse sellepärast ja vabandasin, et pean minema kokkusaamisele ja see oli tõsi. Saingi kokku oma vana tööandjaga, et temaga viisasju arutada.

Reedel polnud mul suurt midagi teha ja sõitsin Bellatasse, mu ööbimispaigast ca 80 km. Moreest välja sõites oli tükk aega tühermaa kaetud surnud puudega ja rakvere raipega, siis 25 km pealt oli väike küla ja siis järgmise 25 km pärast oligi Bellata. Keerasin viljasalve territooriumile, kus mind võttis vastu vanem härra Bruce. Küsisin, et kas juhataja ka on siin, sest ma ei olnud temaga ühendust saanud üldse ja sooviks teada, millal töö algab. Ülemus oli kuhugi ära sõitnud ja tööalgusest ei teadnud midagi, võib olla kuskil oktoobri keskel või nii. Noh, oleneb ilmast. Siis ta tutvustas mulle majakesi ingl hut. Majakesi oli kaks, üks meestele, teine naistele. Mõlemas kaks tuba ja kööginurk ja dušš. WCd asuvad eraldi majakeses. Rääkis ka veel, et viljapunkreid ka mitu ja mahutavad igaüks ca 40000T vilja ja suvel läheb siin väga palavaks ca 40C ja üle selle. Loodan, et ma ära ei sula, ma pole nii kuuma käes veel olnudki oma Austraalia aja jooksul. Külas elab ca 500 inimest ja on olemas politsei, tuletõrje, postimaja ja teemaja bensukaga. Kuskil on ka veel golfiklubi, kus saab kohalikega õlle joomas käia nädalavahetustel, sest muul ajal suletud ja karvanpark. Paar aastat tagasi põles pubi maha ja pood läks pankrotti. Niisiis, lähim pood on 50 km kaugusel-Moree või siis teises suunas Narrabri. Peale Bellatat sõitsin niisama ringi mööda kruusateid, muud polnud näha kui vaid lehmi ja aedu ja üks koolimaja keset põldu :D. Siin ikka hajuküla on väga hajutatud. Kohtasin ka kolme emu, kes muidugi minema jooksid, kui püüdsin neid kaameraga tabada. Kui puuvillavabrikusse tagasi sõitsin, siis mõõtsin ära kui lai üks puuvilla põld on ja sain ca 7km ja pikkuseks sain ca 3 km. Et siin ongi enamus põlde nii suured :D
Terve nädalavahetuse veetsin arvutis viisaasju uurides.
Esmaspäeval arutasin siis vana ülemsuega oma viisaasja, käisin Markil külas karavanpargis ja õhtul pakkisin asjad kokku, et järgmine päev oma uude elukohta sõita.
Saabusin siia kella kolme paiku, tuttav Bruce oli kohal, lisaks veel Jamie ja veel kaks tüüpi, kelle nimesid ma ei mäleta :S Jamie on öövahetuse ülemus ja ma hakkan tema all töötama, niisiis oli kasulik tema nimi meelde jätta :D kell 4pm läksid kõik koju ära ja ma sain hakata rahulikult end sisse seadma. Kuna mul oli peavalu ja hull uni, kuna eelnevad päevad olin ma väga vähe maganud, siis viskasin ühele madratsile pikali. Uni oli hea. Kella kaheksa paiku õhul ärkasin üles ja koristasin ühe tubadest ära, Vahetasin voodid ümber, hull mässamine :D. Oma voodipesu oli mul olemas ja väike lauake läppari jaoks. Kui kõik kenasti sätitud, ei tundunudki see heleroheline (nagu vene ajal koolikoridorid vms) tuba enam nii masendav.Üheteist paiku lõpetasin, tegin end ka korda, lülitasin arvuti sisse, et oma sõltuvust toita ja suur oli mu pahameel, kui mu pulk (Telstra Broadband) näitas NO SERVICE. 3G võrk ju pidi igalpool olema. Pärast edutuid otsinguid toas, läksin siis arvutiga õue levi otsima. Vanasti tehti seda mobiiltelefoniga :D Kõnsidin mööda platsi ringi ja ennäe, oligi levi. Asi pole lootusetu :D Läksin tuppa tagasi, siis mõne aja sain netis olla ja jälle lännu :( Kuna maja on plekiga kaetud, siis mõtlesin, et akna alla ikka peaks kõige parem levi olema, et ehk mõned andmekiired levivad aknast tuppa :D ja suur oli mu rõõm, kui levi jäi kenasti püsima täpselt akna all. Nüüd on mul Fixed Wireless Internet.
Kolmapäeva hommikul kohtasin ka oma uut ülemust Russelli,vanem härra prillidega ja lahke näoga, kes siis arvas, et leiab ehk mulle mingi värvimistööd ja nipet-näpet asju kuniks hooaeg pihta hakkab. Külastasin ka Narrabrit, et osta puhastusvahendeid ja süüa. Puuvillamuuseum oli seal, aga kuna kell oli palju, siis seekord ei hakanud minema. Õhtu poole tuli Kerrie, koolitusjuht vms, ütles, et homme pean minema Moreesse praktikapäevale kella 8ks. Hea uudis, sest raha tuleb.

Moree viljasalv.
Jõudsin juba 20 min enne kaheksat kohale. Ka mu koolituskaaslane Chris oli seal. Tema pidi kaalumaja amtniku tööd harjutama. Kirjutasime end sisse ja mind saadeti Sample Standi. Minu juhendajateks olid Kay ja Glen. Kui Kay küsis, et kust ma pärit olen, siis selle peale, et ma Eestist ja enamus ei tea ,kus see on, vastas ta, " Ma tulin kolm nädalat tagasi sealt." Nimelt ta abikaasa ema oli eestlane ja nad käsiid sugulasi külastamas, keda on poe palju järgi jäänud, vaid 18. Ta käis veel Lätis, Leedus, Soomes ja Norras ning naised pidid olema kõige ilusamad Eestis ja mehed Norras :D Saun, rukkileib ja rollmops olid ta lemmikud, kahju et neid Austraalias pole. Igatahes hästi tore proua. Ka Gleni sõbra poeg pidavat kokku elama eestlananga ja laps ka kohe tulemas. Nii, et sellises väikses kohas nagu Moree, sisi minu esimesed nö kogemused eestlastega :D
Töö iseenesest oli lihtne, aga kiirelt pidi tegutsema. Rekka sõidab sisse suure viljakoormaga. Mina pean nö tolmuimejaga ehk siis pikk toru, mille pean koormasse lükkama ja imema 5 proovi kogumisnõusse. Sealt lasen proovi ämbrisse. Tegemist nisuga. Segan korralikult läbi. ca 200 ml panen analüsaatorisse, mis määrab valgu ja niiskuse sisalduse. Valmistan ette oma pooleliitri proovi ehk on selline 3-osaline anum, poolliitrine tops, toru ja vaheplaat. Kallan vilja torusse, tõmban plaadi välja, lükkan plaadi tagasi ja ongi mu pooleliitrine proov. Selle kaalun ehk test weight ja panen sõelale, mis erladab sõklad ja muu pudi ja väiksemad umbrohuseemned. Kogumisalusele langenud prahi kaalun ära ja saan nö screening. Pean ka lugema üle palju umbrohuseemneid on, sest on vaid lubatud arv. Nendest näitajatest sõltub, mis kvaliteedisort on. Odra puhul peab ka ära kaaluma pealmisele sõelale jäänu ehk retentsion. Kikerherned olid üks suur peavalu. Kui sa näed juba ühte halitanud kikerhernest rekkakoormas, siis see on declined ja rekkamees peab selle tagasi viima. Ja kui on palju umbrohuseemneid, sinna kuuluvad ka muud teravilja seemend, ja 10 on vaid lubatud 200 gr proovis, ka siis ei saa seda vastu võtta. Nii me siis pidime mitu korda rekkamehi tagasi saatma, kuna nende laetud koormas oli palju jama, Korra tuli ka üks durumi rekka sisse, see oli lihtne. Et määrata, mitu protsenti on nö puhast durumi terasid pani Kay väikse koguse analüsaatorisse, mis siis nö teeb 100st terast pilti ja arvutab protsendi. See aparaat pidi väga tundlik olema, et peab kogu aeg apuhta hoidma, niisiis saingi kätt harjutada. Vahepeal käisid ka ühed farmerid oma aparaati kontrollimas, et kas ikka näitab õigeid niiskuse ja valgu proove, et siis nad saavad kodus vaadata, kas on paras aeg juba viljakoristuseks jne. Tõelised aussie farmerid - kaboisaapad ja müts ja ruuduline särk teksapükste värvli vahel ja sõitsid UTEga.
Päev lõppes kell 17.30 ja küsisin, kas ma saaks veel tulla, et ma ei tunne ennast veel kindlalt (tegelikult tahtsin lisatööpäevi saada ) ja Kay ütles, et ikka, et sinuga oli tore ja sa oled nö swithed on. Loodetavasti saan järgmine nädal jälle minna. Olin päris väsinud kui majaksesse tagasi jõudsin, 9,5h tööpäev selja taga, lõunat polnud isegi aega süüa ning 50 km ikka sõita ja hoia silmad punnis, et känguru ette ei hüppa põõsast. Kuna mu arvuti on viimasel ajal väga aeglane, siis panin ta defragmenteerima ja läksin magama.
Hommikul ärkasin kell 10 ja panin plaani paika, et peab ikak selle onni ära koristama. Arvuti oli kah ülekuumenenud vist sest viskas pildi järsku tasku :S Panin uuesti käima, õnneks läks ja siis lülitasin korralikult välja, nüüd sain vähemalt rahulkult koristada teades, et arvutil on veel eluvaim sees. Nühksin kõik nurgad ja kapid ja seinad puhtaks, saagiks sain 5 senti ja kaks surnud hiirt :D Kola tassisin teise majakesse :D Kui homme viitsin, koristan ka duššinurga, ostin juba uue kardina sinna ja wc ja pesumasina peaks ka puhtaks tegema. Hull peldik oli siin ikka, nüüd juba kenam ja värske lõhn toas :D Jama on see, et külmkapp vist ei tööta :S Sügavkülm töötab, aga külmiku osas asjad ikka sama soojad kui ma nad panin. Esmaspäev Russeli jutule uue külmiku asjus :D
loodan, et minu tuppa ei panda kedagi lisaks, aga iial ei või teada. Tuba ise on kuskil 3 pikka sammu lai ja 4 sammu pikk. Konditsioneer on ka. Õhekohaline voodi on sinine ja kahe riiuliga ja kaks nagi on ka seinas. Sinine kardin on väga koledalt pleekinud ja plekiline ning auklik, mille ma plaanin välja vahetada, kui kuskilt kaltsuskast leian soodsalt midagi sobivat. Akendel on kaitsevõre ees, nii et ega ei kipugi kardinat eest ära võtma, tekiks vanglatunne :D
Ma ei luba, et ma nüüd korralikuks hakkan ja teile iga päev kirjutan.