Bangkokki avastamas

Panin hommikuks äratuse kella 8ks, aga ikka sain alles kell pool kymme üles. Hommikusöök õnneks hinna sees ja kella 10 30ni. Tegin end korda ja kobistasin alla. Vastuvõtust anti ka talong, mille alusel siis kohvikust saab praemuna või omletti vms tellida. Ma ei tahtnud, võtsin buffest praeriisi ja kana ja magustoiduks värskeid puuvilju ja kohvi. Valikus oligi veel müsli ja röstsai ja joogiks apelsini- ja segumahl, vesi ja tee.
Peale hommikusööki kontrollisin, kas viisat on. Ikka pole ja selgub, et v6ib minna isegi kaheksa päeva. Mis siis ikka. Tai on tõesti odav koht, nii et võib siin veel passida :D
Kella kaheni oli veel aega, mil peaks keegi mind peale korjama ja templit vaatama viima. Kuna ilm on kuum ja päikseline, läksin basseini äärde päevitama.
Läksin 10 min enne fuajeesse ja küsisin ka veel vastuvõtust tuuri kohta. Nemad ütlesid, et tuleb jah keegi, et oodake. Kell oli juba 10 min läbi ja ei olnud kedagi. Käisin ka õues, kus üks Tai tüüp küsis, kas ma tahan minna linna peale. Ma mainisin, et keegi peaks mu siit peale korjama ja tuurile viima. Näitasin ka kupongi, mis mulle lennujaamast anti. Tüüp helistas tollesse firmasse ja sain teada, et too tyyp on tema sõber ja juba korjas kliendi peale kell pool kaks. Kas jutt vastas tõele või, ma ei teagi. Normaalne ajaarvestus siin. Kuna mul mingi plaani polnud, siis Nicky viis mind autoga linna peale templeid vaatama. Auto muide oli täitsa korralik ja uuemapoolne Nissan.
Tai liiklus on kohutav. Rool ka valel pool :) Hullult autosid, mille vahel siblivad rollerid, tuk-tukid, mõned ratturid ning jalakäijad. Kui kõrval tänavast tullakse, siis julmalt surutakse end vahele. Ja kui parempööret tehakse siis sõidetakse vahepeal vastasuunas, et ruttu jõuda valgusfoori alt minema. Politsei on ka samas igalpool, selliste pättuste eest muidugi võidakse kinni pidada, aga Nicky ütles, et selle ristmiku politsei on tema sõber. Rolleriga sõites peab vist kiivrit kandma, sest enamik kannab, aga kui rolleril on ema, isa ja kaks last nende vahel, siis lastel kiivrit pole. Kummaline. Ühes kohas vilega liiklusreguleerija möllas ja teises kohas üks turvamees käsutas autosi tagandama ja edasi minema, et me saaks teha parempööret autode vahelt. Ma imestasingi, et sellise liikluse juures, ei näinud ma mõlkis autosid või siis hoopis õnnetust ennast. Autod üldse on siin ikka uuemad ja säravad. Ühistranspordi bussid on ikka väga vanad ja logud. Et pane vana LAS buss sõitma praegusesse linnapilti.
Esimene peatuspaik on Golden Buddha. Hullult suur marmorist tempel, kus neljandal korrusel on suur kuldne Buddha kuju. Võimsalt suur on küll, isegi istusin maha koos teiste palvetajatega. Annetuse eest sai ka püha vett pudeliga kaasa.
Templi ees oli veel jumalusi. 7 tükki reas, et iga päeva jaoks üks. Ja väiksemas hoones oli ka hunnik jumaluste kujusi. Igal pool oli keegi palvetamas ja kolm korda maad suudlemas.
Teine peatuspaik Wat Pho tempel. Veel vägevam kui eelmine. Suures templis suur lamav Buddha. Veel sai jällegi annetuse eest kopsikutäie münte, mida sai jagada 80 kaussi, et pidi terveks aastaks õnne tooma. Ei tea, vaid miks neid 80, mitte 365.
Ümber selle templi oli veel väiksemaid, kus palju buddha kujukesi.
Kolmas peatuspaik on üks Tai Juveelitehastest, kus nägi kuidas vääriskive lihvitakse ja muidugi ka suur pood, kus silme eest võttis kirjuks see kuld ja kard. Üritati ikka mulle miskit müüa, aga kui ma ütlesin, et ma ikka täna ei osta siis saadeti kohe poest välja. Teenindusmaa- my ass.Ma tahaks ise ikka rahulikult vaadata ja kui miskit ilusat ja põnevat silma jääb siis ostan. Närvi käib kui keegi tölllab kaasa.
Kuningakoda oli juba kinni, aga mööda sõitsime küll. Väravate ees kaks uhket elevanti. Kuninglik kool ka oli ikka väga uhke hoone, seal pidid vaid väga rikaste lapsed käima.
Õhtu oli juba käes ja Nicky viis mu hotelli tagasi. Küsis, mis ma homme teen. Kuna mul plaani polnud, pakkus, et ma võiks ju mingile tuurile minna. Nii ma siis võtsingi Ujuva Turu ja elevantidega sõitmise ja õhtusöök jõekruiisi laeval.
Jalutuskäik linna peal oli põnev. Tänavakaubandus on ikka popp. Paljud müüvad oma kärudes kas süüa või juua või puuvilju vms. Süüa ma küll ei julgeks osta. Nicky mainiski, et kui ostad, lase enda silme all küpsetada, sest iial ei või teada, kaua söök on kuskil potis seisnud. Võib arvata, et 32 kraadise kuumuse juures ärkab toit uuesti ellu :D Otsisingi norm välimusega söögikohta, lõpuks leidsin restorani, mis kahjuks või minu kõhu õnneks, oli nö euroopa variant. Söögikohad, kus ainult asiaadid sõid, ei näinud väga kutsuvad välja. 300 bahti eest sain praeriisi muna ja juurviljadega ja kana värki. Lisaks Tai õlle Shinghi.
Suure kaubanduskeskuse kõrval oli Bazaar, kust on võimalik osta vale- Guccisid jms. Silmade eest võttis kirjuks see tootevalik, enamasti riided, aga ka ehted, kotid, jalanõud, suveniirid ja mänguasjad. Lisaks saad mažaashi ja muid iluteenuseid ja lõppude lõpuks võid ka endale uue silmaiirise värvi osta. Mina ostin vaid ühe t-särgi ja lasin oma ussile keti teha.
Astusin sisse ka ostukeskusesse, kus müüdi originaalasju, vist. Ega ma ei teagi, kuidas originaalil ja järgitehtud vahet teha. Endale sain uued suvised papud, sest ma ju polnud arvestanud puhkusega Tais. Lõppude lõpuks sain ka hädavajaliku adapteri, et end Tai vooluvõrku ühendada.
Tänaval jalutades jäi silma väga palju juveelipoode ja rätsepakodasid. Ülikond kuue tunniga ja 24 h ülikond, särki ja 1 lips 49 euro eest. Hotelli poole tagasi kõndised nägin, kuidas need käru-söögikohad oma nõusid pesid. Kõhus hakkas keerama. Prügi pannakse kilekottides tänava äärde, kust siis prügiauto korjab need üles. Kaks tüüpi kõõluvad prügiauto taga ja tühjendavad siis prügikorve ja korjavad need kotid ka üles. Pimedas oli juba tänav muutunud, et kõndisin 'igest tänavast mööda. Tuki-tuki ja taksod peatusid kogu aeg, et kas ma ikka ei taha nendega sõita. Kuna ma teadsin, et hotell on lähedal, ei näinud mõtet mingi 500 m end sõidutada lasta. Nad oleks kindlasti kuskilt ringiga mind viinud :) Kell on 23 ja õues 29 kraadi.

Bangkok

Imet ei juhtunud. Lennuk j2i ka meeletult hiljaks, nii et ainult 30 min oli j2rgmise lennuni. Lennujaama t88tajad olid ka juba vastas, et kiirelt inimesed v2ikste siseautodega 6igesse kohta toimetada. Mina jooksin check-ini poole ja pika ootamise peale selgus, et mul ikka viisat pole ja nad ei tohi mind lennukile lasta. Minu 6udusunen2gu oli t6eks saanud.
Mis siis ikka. Esimese asjana tuleks oma pagas k2tte saada. Igavene jant ka sellega. Pagasi saab k2tte alles p2rast passikontrolli, mis t2hendab, et ma pean enne Tai viisa tegema. Polnud v2ga keeruline, kirjutasid blanketile oma nime pass nr, rahvuse ja DOB. Elukoht Tais kohale kirjutasin esimese suvalise hotelli nime, mille ma netist leidsin, sest seda ei tohtinud ka tyhjaks j2tta. Pilt oli ka 6nneks olemas. Seletamist tuli selle kohaga, et millal ma lahkun, sest mul polnud ju lennupiletit. 4x seletasin, et ma j2in oma edasilennust maha ja sellep2rast pean ma siia hetkel j22ma ja netist uue pileti otsima ja mul on vaja oma pagasile ligi p22seda enne. Mainisin, et kindlasti pole ma siin rohkem kui 15 p2eva. Loodan, et selle ajaga ikka tuleb mu Austraalia v6i siis kasv6i Uus-Meremaa viisa 2ra v6i tuleb lennata Malaisiasse. Tempel passis 1000 bahtiga ja j6udsin kohe pagasilintide juurde. Minu kott pidi 19 lindi peal oelma, aga kuna lennu saabumisest oli juba 2h, siis minu oma ei keerelnud kuskil. Kysides yhe ja teise k2est sain 6ige inimese juurde, kes r66msalt "Ahaaa thats you". Nimelt, kui ma lennult maha tulin, siis t88taja kellele ma oma muret kurtsin, raadiosaatjaga andis teada, et mu pagas eraldi pandaks vms. Uus mure, Taisse on lubatud tuua vaid 1 L alkot, aga mul oli 1,5 L. Tunne oli kyll selline, et jooks yhe Vana Tallinna :D. 2ra visata ka ei raatsinud. M6te oli hetkeks, et otsiks iniemse, kelle pole alkot ja ta saaks sisse smuugeldada, aga ei viitsind ikka kahtlast muljet lennujaama turvadele tekitada teades kui karm riik Tai on. Kysisin hoopis otse tollit88tajalt, et mul selline lugu, et 0,5 L yle, kas ma saaks seda hoopis deklareerida vms. Tyyp ytles, et las ta olla mine sisse. Ju ma siis ei tundunud mingi smuugeldaja :D
88maja. Taksojuhid jms n2evad, et oled natuke n6utu n2oga, siis et tule minu taksoga v6i tule siia hotelli jne. Tundus kahtlane. L2ksin ikka yhe leti juurde kus kirjas, et tegeleb majutusega. 4850 bahti eest saan 3 88d ja public taksoga (v2idetavalt usaldusv22rseim ja odavam) saan ma kohale. Aadress n2pus ja hotellitsekk ka astusin v2lja, kus soe ja niiske 6hke lahvatas n2kku. M6nna. Kylmast Eestis tulles ikka p2ris m6nus. V6tsin end j2rjekorda sildi juurde public taxi ja saingi taksole. N2itasin aadressi ja nii ma vurasin l2bi pimeda Bangkoki oma 88maja poole. Tuledes s2ravate pilvel6hkujatega koos madalad ja suht r22mas majad. Kesklinna j6udes n2gin ka neid kuulsaid tuk-tuke. Hotelli j6udes kohe pakikandjad haarasid mu kotid ja taksojuht kyis 500 bahti. Mulle 8eldi, et kuskil 350 l2heb ja taksomeeter n2itas ka 245, kuna kaks teemaksu ka oli kumbki 50, siis jah 350 olekski 6ige. Reegel ongi, et tuleb kaubelda. Sain siiski 500 bahtist 100 tagasi. Vahet pole. Peaasi, et kohe varsti saan dussi alla ja magama. Hotell tundub t6esti kena ja tuba ka ok. Konditsioneer ka ja telekas.Ostan veel 200 bahti eest 12h netti, et ma saaks ikka kogu aeg kontrollida kas viisa on juba olemas. Kell on 23 Bangkokis kui uni saabki must v6itu.

elu peab põnev olema

Ja ongi 3,5 kuud Eestis täis saanud ja hetkel istun Helsingi lennujaamas ja ootan oma lendu. Põnev, sest saan hetkel lennata kuni Bangkokini, kuna mu Austraalia e-visitor viisa pole veel väljastatud ja loodan, et lennuajal juhtub ime ja ma saan ikka Taismaalt edasi lennata. Kirun siin ennast, et mitu nädalat varem avaldust ära ei teinud. Kuskilt oli meelde jäänud, et läheb vaid paar päeva, aga mul 3 päeva ootamist.

Praeguseks olen juba suutnud end maha rahustada. Lõuna paiku olin ma suht närviline, kui ma teada sain, et kui pole viisat, ei saa ka lennukile. Tulin siis juba 8h enne lendu lennujaama, et äkki ikka mingi võimalus on. Lootus, et ma saan lennujaamast viisa, mida mulle öeldi infotelefonis, luhtus. Eesti kodanik ei saa ETA viisat taodelda. Tore-tore. Pole viisat, pole lendu ja infot selle kohta, kas ma saaks Bangkokki lennata, ka ei saanud, kuna kogu süsteem oli lennujaamas maas teadmata ajaks. Eks ma saatsin Monika ja Tero ära, sest neil polnud mõtet siin koos minuga passida ja närveldada minu hooletuse pärast. Nii ma siis istusin ja ootasin, kuni süsteemi rebootitakse ja surfasin netis, et kas mul ikka oleks kuidagi võimalik Taisse pääseda. Selgus, et täiesti võimalik. Kui infosüsteemid jälle töötasid ja check-ini superviser ka maha rahunenud, rääkisin oma loo talle ära ja ütles et, ok. Teie enda riskil, kui te jääte jätkulennust maha. Finnairi poolest võin ma pardale astuda.

Final destination?