Weetwood races

Kolmapäev oli meil pubis piljarditurniir. Üks vanem härra võitis, kuna nooremad panustasid rohkem joomisele kui piljardimängule.

Neljapäev algas mul jälle koristamisega Stepheni juures. Õnneks seekord ei pidanud triikima ja mul oli ilgelt kiire ka. Pidin poisid peale korjama, et hobuste võiduajamisele minna. Rallisin pubisse tagasi, et end üles lüüa. Minu meelrhärmiks parandati omanike dušši ning see tähendas vett niipea ei saa. Samuti ei läinud mulle mu kleit selga. Raisk. Olin juba helistamas, et otsige endale uuskaine autijuht, aga Julie päästis mu. Tal leidus kleit, mis mulle kenasti istus. Races on siin suurüritus. Teksad ei tule kõne allagi. 45 min hilinemisega olin Pauli juures ning kolm õllet rüüpavat noormeest varsti mu Fordis. ipodis mängis The Nosebleed Section ja Paul otsustas akna alla keerata ja nö ühele cabriloetile ära teha. Ma ei ole selles autos. Oelks mingi vägev masin siis, aga noh Fordiga. Not very impressive. Võiduajamisel on naised end über kleitidesse ja kübaratesse riietunud ja mehed ülikondades. Suht koomiline on vaadata tibisid tikkkontasedel muru sisse vajumas. Leidus ka stiilseid, rohekm kui Narrabri Racesel, kus me eelmine aasta käisime. Kurb tõsiasi on see, et õhtu lõppedes on noored tüdrukud end maani täis joonud ja magavad kuskil põõsa alla jalad laiali ja kleit üle pea.

Raiskasin 20 daala panustamise peale, kihlveod pole ikka minu rida. Peale võiduajamisi mängis hea bänd, kuulasime ikka lõpuni, mis sest et väljas oli suht jahe.

Kella 21ks saime juba Brooksteadi tagasi. Tee peal viskas Paul tee ääres müügil olevat Hondat burksiga. Ma ei teagi, mis diil sellega oli.

Reede hommikuks oligi mul nina kinni ja kurk haige. Esimest korda, kui ma Austraalias Not happy. Õhtul pidin veel töötama, tegin ühe viinashoti. Peale selle Paula peab mu peale vimma, kuna ma olen tast ilusam ja kohalikud noormehed pööravad mulle rohkem tähelepanu kui talle. Suht koomiline, kuidas 38 aastane naisterahvas püüab rajal maha saada 22 aastast :D Lõbus see kohalik külaelu. Uued nimed, mis ma suutsin meelde jätta on Ben, Dan, Alan ja Bear.

Zumba

Reedel läks peoks, laupäeva lpõdesin päev otsa ja põhapäeval läks ka peoks ja esmaspäev vedelesin ka niisama. Ahjaa, kooki tegin ka.
Igal teisipäeval toimub kohalikus hallis zumba treening. Arvake ära, mitu inimest oli trennis-neli, pluss treener. Koahpeal selgus ka, et üle nädala on neil lihtsalt treening. Täna poks. Lõbus oli ja teise poole trennist tegime ka veidi zumbat. Siin on see veel kui topelttrenn, sest ruumis on kuskil 25 kraadi. Kõik trennis olijad olid täitsa kenasti vormis. Ega need, kes pubis fish'n'chipse söövad, neid trenn ei huvita :D
See nädal tõotab tulla kiire, sest nädala lõpuni on mul tööd.

Hommikupoole sai veel käidud Henriga arsti juures. Tal mingi imelik tõbi küljes. Algul tekib punn ja siis see läheb suuremaks ja suuremaks. Lõpuks hakkab veel vedelikku immitsema ja üldse näeb kole välja. Arst kirjutas antibiootikumid välja ja reedel pidi teada saama, mis bakter teda närib. Lõppeks pidi see veel nakkav ka olema. Võib olla. Parem hoian eemale :D

Kliinerleidi

Raini ja Henri ülemus pakkus mulle, et kas ma tahaks ehk ta maja koristada. Mingi 2h töö. Miks ka mitte. Jõudsime kella poole kaheksaks tema juurde. Stepheni talu asub kesk puuvilljapõlde. Päris ilus. Näitas mulle asjad kätte ja vaatasin, et ohh polegi väga hull, aga kui asi särkide triikimiseni jõudis, oli juba 2,5h möödas. :S Triikisin ikkagi ära, uhh. Triikraud ei ole minu sõber. Lõunaks sain asjadega ühele poole. Jõudsin Raini ja Henriga paar sõna juttu rääkida, kui boss oligi tagasi. Sain ikka viimasel minutil valmis. 50 audi ja lõuna :)

Mulle tundub, et inimesed sihilikult lõpetavad oma joogid samaaegselt ja nõuvad leti ääres uut juurde. Hea on see, et ma juba tean osade püsikundede joogieelistust ja kui klaas tühi, täidan juba uue. Niikaua kuni nende raha on letil, niikaua nad joovad :) Õlle valamise kunst on ka juba selge- "The head is just right." Kell 10 sai minu tööpäev läbi ja kolisin teisele poole letti. Töötajale on üks tasuta jook. Proovisin õlu väikse limonaadiga. Meenutab võib olla ehk Saku delighti vms. Kohe kaasati mind ka piljardimängu, ma vist sain teha mängu jooksul kaks lööki, ülejäänud tegi mu mängukaaslane ja vastastiim. Pubi pandi kinni ja edasi läksime viiekesi uusmeremaalse Pauli juurde, mõned joogid seal ja hommikul kell 4 sain tagasi hotelli.

Nimed

Tundub, et enamus punapäid kutsutaske siinmaal nimega Red või Blue :D Siis on siin üks hästi kõhna mees, keda kutsutakse Killeriks ja markid, jasonid jms on tavaline.

Pubielu

Kus kõik joogid on? Appi, ma andsin valesti raha tagasi. Alles ma valasin talle klaas õlle ja juba soovib uut saada. Veel rohkem inimesi leti ääres teenindamist ootamas. Paanika... Uhh, see oli kõigest uni. Milline kergendus.
Julie ja Glenn on seda pubi pidanud vaid 8 aastat. Enne seda oli neil väike graveerimisteenust pakkuv ettevõte ja päris noorena pidid Glenni töö tõttu väga aplju mööda Austraaliat rändama. Aasta siin ja aasta seal. Glenni unistus oli juba noorena olla pubi omanik ja nüüd 50-sena on see tal õnnestunud. Noorena trippisid nad ise ka ringi euroopas ja on käinud ka Egiptuses ja plaan on muidugi veel reisida. Eks sellepärast nad mõistavadki ehk mind paremini.
Tegin ka väikse tiiru sellele külakeskusele peale täna-GrainCorpi viljasalv,mida ma ka külastasin; postkontor ja pood samas majas, mille boss on Mack; telefoniputka; algkool ja kultuurimaja ning loomulikul pubi-motell.
Pärastlõunal sain oma esimesed 2h tööd. Kui oli vaid üks tellimus, siis ok. Aga kui sulle laotakse ette nimikiri, mhmm, mis see esimene asi oligi :D Täna oli ka tavalisest rohkem inimesi, kuna oli
Odav Teisipäev ehk steik vaid 8 audi eest. Muidu $17. Poole seitsmest võisin ise endale õlle valada ja kolida teisele poole letti.
Hiljem tutvusin ka Raini ülemusega Stevega, kes oli juba minust teadlik, kuna ma eile küsisin nende superviser Davidilt, kas mulle oleks mingit tööd. Neljapäeval lähengi ta maja koristama, mingi 2h töö, aga kui ta rahul, siis ehk saan miskit ka farmis teha. Tundub hästi tõsine mees olevat ja konkreetne.

Kes tööd tahab teha, see leiab alati!

Brookstead

Täna liikusin ma edasi Toowoombasse, et osa oma kola Cash Converteris rahaks teha. MP3 transmitteri eest sain vaid 5 daala (poes oli 55), analüütiline kaal, mille ma GrainCorpist sain $10. Kolmjalga ja kaalu ma ära ei müünud. Pigem annan Vinnisesse, sest nad ei hinda asju müümisel üle ja nende raha läheb heategevuseks. Printeri eest oleks nad ka 5 vaid andnud, kuna need ei pidava müüma hästi. Muidugi ei müü, kui te ise panete hinnaks 205 daala.

Teadsin, et üks mu tuttav on Toowoomba lähedal Brooksteadis. Kuna ma olin juba inimesi üle kaemas, siis 55 km, küll natuke mu marsuudist välja, ei tapa mind. Saatsin sõnumi, aga vastust ei miskit. Plaanisin juba, et kuhu puhkealale enda paigutada, aga selle 55 km peale polnudki ühtegi. Jõudsingi linna (aussidel ei eksisteeri küla mõistet) ja parkisin end GrainCorpi saidile. Teada värk juba, et siin keegi kobisema küll ei tule ja kui tulebki, siis näitan oma töövesti :) Igas endast lugupidavas linnas või siis minu mõistes külas, on kindalsti pubi. Seadsingi end sinna. Pigem tegelt vetsuhäda pärast, aga noh viisakas on ikka osta ka miskit ja siis vetsu kasutada. Pubi oli väike. Leti ääres kaks vanemat härrat ka õlle libistamas ja selline tüsedam kõrtsmik. Võtsin minagi ühe poti ja vaatasin telekat. Baarman Glen jätkas vestlust kohalikega, aga kui ta mainis, et ühed eesti poisid peatuvad ta cabinis, siis oli minulgi sõna sekka öelda. Tuli välja, et nemad need eestlased olidki, keda ma otsinud- Rain ja Henri. Suur oli Henri üllatus, kui ma toa uksest sisse astusin ja eesti keeles teda tervitasin. Mingi hetk tuli ka Rain töölt koju, kes mind kohe ära ei tundnud. Ma läksin pubisse tagasi kuniks Rain saab end kasitud ja valmis mõned õlled tegema. Samal ajal puhusin juttu kohalikega ja küsimuse peale, kas ma ka otsin tööd. "Tasu vaid sularahas". Minu üllatuseks ta ütles, et otsibki ühte lisatöötajat. Ja juba samal õhtul valasin õlut kohalikele ja mul oma tuba. Palk on muidugi 15 aud/h ja kuskil 30-35h nädalas. Mingi hetk juba ütles et 250 nädalas, lisaks tasuta elamine ja söök. Homme vaatame, kuidas kokku lepime täpsemalt. Teen seda rohkem kogemuse pärast. Sõber Rain sai ka kohalikega otsa peale ja tegi nii mõnedki korrad silmad ette oma piljardimängu oskustega. Viimase mängu aga tegid kaks kohalikku Andy ja James omavael kihlveo peale. 100 daala panus. Pinget oli õhus. Päris mitu õlle ja rummikoksi joonud James võitis. Nii ta siis oma maha joodud raha tagasi teenibki :D

Elagu eestlased!

Dalby

Moreest Dalbysse jõudsin laupäeval, kus mind tervitas teine pere, kes mind lahkelt vastu võttis. Austraalia kombe koheselt korgiti kohe õlled lahti. Peter(70) oli endiselt rõõmsas tujus, kuigi tal on vähk. Ühe opi ta juba sai ja teine on aprillis. Õhtul läksime perepoeg Deaniga (38) kohalikku pubisse. Jaapanlane, kes karaoke 70ndatel välja mõtles, oleks võinud tol päeval siiski millegi muu asjalikuga tegeleda. Kui su sõber ütleb, et sa oskad laulda, siis ta valetab. Rummikoksid ka ei aidanud kõrvakuulmist vähendada. Nii et varakult koju.

Ausalt ma võin öelda, et Aussid on sõbralikud. Deani ülemus oli nõus ära vahetama mu auto piduriklotsid. Lihtne töö. Aga kui ma nägin kui palju nikerdamist nendega oli, siis ma tundsin end küll kehvasti. Mul oleks ammu juba haamrid ja kruvikeerajad lennanud. Aga 2,5h tööd ning tema sai vastutasuks kast õlle. Mehaaniku juures oleks sama lugu maksma läinud 423 daala koos ketaste vahetusega. Aga Scott ütles, et nendel ketastel pole nii suurt häda veel. Väga hea, sest ma ei tahaks väga palju raha auto alla panna, kuna kohe kohe ma müün selle maha.

Ma olen nädal aega tublisti ujumas käinud. Suur oli mu imestus, kui basseini admin küsis, kas lapsepilet, aga jah, kui ta veits pikemalt mind vaatas, siis sai aru, et ma ikka täiskasvanud.

Õhtusöögiks tegi Peter fanstast hea hiina toidud ja Bev maasika-banaanikreemi magustoiduks. Peter oli oma nooruses läinudki köögiabiks just selle mõttega, et hiina koka enda juures õppida. Raha polnud olevat suurem asi, aga kogemus on rohkem väärt.

Ütlesin tere ka Andrewle, kelle abiga ma sain veel 10 kuud Austraalias olla peale WHV lõppu. Ta oli nii saledaks saanud vahepeal, aga jah, 12h tööpäevad 14 päeva jutti ei ole naljaasi.

Õhtune filmisoovitus "Red Dog".

blond hetk

Täna käisin oma Fordikesega õlivahetuses-$150. Mehaanik tuli ja teatas mulle veel "rõõmsa uudise", et piduriklotsid ja -kettad on kulunud. Hinnapakkumine 423 daala. Eks ma pean selle kulutuse tegema, sest muidu ei saa ma ülevaatust, aga seda on vaja, et autot müüa. Krt, mu auto on vaid väärt ca 2000 daala. Mis seal siis ikka. Põrutsin Moresse tagasi, et Laurel, memm, kelle juures ma peatun, üles korjata. 20 km enne Moreed hakkas auto turtsuma ja pöörded läksid alla ning pidin tõmbama tee äärde. Eks mul oli viga ka kohe teada, kuigi ei tahtnud seda hästi uskuda. Nimelt, arvasin ma, et mul on piisavalt bensu, et Moreesse tagasi jõuda, aga tundub, et auto on janusemaks muutunud. Minu õnn, et ma oli Gurleyst vaid ca 5 km kaugusel. Kõne Davole, kes on Gurley Graincorpi manager, ja abi oli kohe tulemas. Olin oma pool tundi oodanud, üks auto isegi peatus, et aidata. Aga tänasin neid viisakalt ja lasin neil minna, kuna Davo kohe ka tuli telefon näpus. Russell (65), kes mind ääretult imetleb, tegi mulle peapesu. "Oleks võinud ikka tere tulla öelda, ei ole ikka ilus mööda sõita sisse põikamata." No ma ütlesin, mul oli veidi kiire. Eks ma siis homme viin Davole õlut, kuigi ta ütles, et Graincorpi kohus on häid töötajaid aidata. Kuigi jah, ma enam pole nende palgal. Russell tahtiski mind kohe tööle panna pühapäeval, kui ma teda vaatamas käisin. Sorry, I´m just a tourist.
Postimajas nägin veel üht endist töökaaslast. Palusin, et kas oleks võimalik, et mu postkasti, mis on tilluke, ei pandaks reklaame. Ma isegi oma lepingusse märkisin, No ads! Peale 5 kuud oli mu postkast pungil Woolsworthsi ja Colesi pahna, mille vahelt pudenes paar kirja.

Sellise mõnusa sooja ilmaga on hea minna ujulasse, kus ma olengi viimased 3 päeva käinud. Ja oh üllatust, järgmine endine töökaaslane. Hästi nummi noormees Jack. Maksin pileti eest kui Moree resident :P, mis on 2 daala odavam. Peale tervitusjuttu asutasin end ujuma, aga Laurel helistas ja pidin ta minema koju tooma. Hea, et Jack oli kassas, sain oma raha tagasi.
Hiljem muidugi tegin ikka oma 10 ringi ära ja oligi päev õhtas.
Õhtusöögiks tegin jällegi steik seente ja sibulaga ja kõrvale värske salat. Mul tuleb steigi küpsetamine juba täitsa hästi välja :)

Moree

Olengi tagasi Morees juba neljapäevast. Nagu teise koju tulek. Nüüdseks on pea kõigile tere-head aega öeldud ja neljapäeval liigun edasi Dalbysse. Russell, Graincorpi boss tahtis mind kohe tööle panna, aga minu kahjuks pole mul tööviisat ja seda õnnetum ta oli, kui kuulis, et ma Uus-Meremaale põrutan. 5 kuud on möödunud kui silmapilk. Auto õnneks pääses ujutusest, aga mitte hiirtest. Hetkel kesklukustus jälle ei tööta. Närvi ajab, aga noh, mul ongi asju palju, kes tahab see võtab :D