Friday, October 15, 2010

4.päev

Vihma sadas kogu päeva. Kööki astudes ootasid mind grillvorstikesed, -tomatid, krõbe peekon ja praemunad. Oli toimunud järjekordne BBQ farmeritele, kuid kuna ilm oli väga kehv, siis vähesed ilmusid kohale ja sööki jäi hullult järgi. Kõik see toodi töötajatele. Mehed oli rahul, midagi erinevat kuivadest võikudest. Hommikukohvi ajal tuli Jamie uurima, et kas kooki ka saab. Juba jutud lahti :D Kuna ta jäi ilma pannkookidest ja saiakestest, siis lubasin talle tükikese, aga siis kui Cat ja Andrew tulevad, sest eelkõige on see nende kook. Lõunaks olidki nad asjad pakkinud ja märjad kui kassipojad tulid head aega ütlema. Kook meeldis väga :) 13h sõitu ootas neid ees.

Jamie tuli siiski veidi hiljem, et Sandrale teada anda, et ta peab pärastlõunal tööd natuke tegema. Aga mina ??? Nädal aega pole ühtegi töötundi olnud. Lubas mulle järgmiseks nädalaks midagi organsieerida. Lõikasin talle juba koogitüki valmis, aga ta pidi minema mingeid pabereid viima, kuid minnes ukselt hõikas, et tuleb tagasi kooki sööma. Tuligi ja kiitis, nüüdsest nõuab kodus naiselt rohkem kooke :D

Igavusest läksin Sandraga kaasa ja õppisin laoseisu raporti täitmist. Erinevad väetised ja kemikaalid farmeritele. Kaup kuulub tegelikult teisele firmale DELTA, aga GrainCorp haldab, sest nii on hea lähedal talunikel käia ostmas. Poole kahe paiku lõpetasid kõik ja pakkusin Markile ka tüki kooki. Ta on mulle palju teeneid osutanud, nii et pean ta vastu hea olema :)

Vihma tõttu oli toas hämar, lülitasin lambi sisse, aga mis põlema ei läinud oli lamp. Kontrollisin köögis ka ja Sandra toas, mitte miskit. Elekter oli küll kontaktides, aga valgustus järelikult muu kaitsme alt. Sandra toas oligi elektrikilbis üks lüliti all, aga sisse lülitamisel plõksis kohe välja . Hea, et Russel oli veel siin. Ta ka ei osanud aidata, vaid helistas elektrikust Daleile, et ta tuleks homme vaatama. Leidis meile ühe laualambi, et me pimedas ei peaks olema. Matt ikka kontrollis ka mujal kontakte, et kas vesi mitte pole sattunud sinna kuhu pole vaja. Pesumasina, mis asub WC plokis, kontakt oligi süüdlane. Saagu valgus!
Pete, Mark ja Dale olid ka läinud. Vaid meie kolm olime platsil. Matt ütles, et nad ka võib olla lähevad laupäeval ära ja ma jään üksi siia. Olgu ma ettevaatlik, sest vahel käivad siin ringi hairy men. Kutsutakse neid nii, sest nad sõna otseses mõttes on karvased ja ei mingit hügieeni. Elavad mägedes, aga vahel tulevad külla süüa otsima ja muud. Aluspesu võib nöörilt kaduda. Võivad olla ka vägivaldsed. Ma ei tahtnud teda uskuda. Ta pidi ikka rohkem sisse hõõruma. Rääkis filmist Wolf Creek, tõestisündinud loo põhjal ja seda tüüpi pole veel kätte saadud ja Barrow Creeke`s mõrvar Bradley John Murdoch, kes saadi küll kätte, aga sellised tüüpe leidub veelgi. Backpackerid on hea saak sellistele tapahimulistele, sest keegi ju ei hakka neid kohe otsima,eriti kuskil outback'is. Kõige parem viis on laip sigadele sööta eelnevalt tükkideks lõigatud ja hambad välja kistud. Kui endal sigu pole, siis kuskile, kus liigub metssigu. Meenub siin episood Hannibal Lecteri filmist. Tee ääres hääletamine pole soovituslik siinmail.
Tuul vihises ja vihm peksis vastu akent.

1 comment:

söör said...

Mm, kõlab üsna ulmeliselt. Samas Hannibali filmides mu arust seda inimeste sigadele söötmist ei olnud. Snatchis oli kindlasti – seal maffiaboss (too prillidega kirvenägu) seletas, kuidas inimene tuleb tükeldada, hambad välja kiskuda (sest hambad tekitavad sigudikel seedehäireid) ja põssadele sööta. Närivad läbi inimeste "nagu või" :o)
Aga jah, vaata ette. Ja taha.
Siin Islandil on ses suhtes muretu: keskmiselt üks mõrv aastas. Rekordperiood oli vist viis aastat järjest ilma ühegi mõrvata.