7 päeva kokkuvõte

8.12.2008 Ärkan oma lapsepõlve kodus. Kell on 9. Eile sai suht hilja magama mindud, kuna emaga jätkus juttu kauemaks. Põhiprobleem oli ikka "Ära sa musta meest vaata!" Pärast hommikukohvi ja võileiba oma maine vara autost tuppa tassitud. Nii nad jäävadki siia kaheks aastaks mind ootama. Mõtlen, et peaks sõitma hakkama, aga ema ju pole veel tulnud töölt. Tahaks ikka kalli teha ja öelda et ma armastan teda. Naabrimees Andres ja kasuvend Priit astuvad ka läbi. Nad on ikka väga pessimistlikud. "Mis sa sinna laia ilma lähed, Eestis on vaja asja arendada jne. Lähed musti mehi n...ma." Krt nad on ikka nii maakad.
Helistan isale. Nüüd on küll viimane aeg kokku saada. Mine sa tea, mis minuga Austraalias juhtub. Pakun, et läheks lõunale, aga ta kuskil väljaspool Viljandit loomi vedamas.
Saime kokkulepitud, et ma tulen autoga ja Võhma ristis väike peatus. Ta siis Kõo poolt.
Ema tuli koju, mul asjad valmis ja emale kallistus ja "Kui hätta jään, siis müü lehm maha ja kui vaja siga ka ja saada mulle raha :D" Emal pisar väljas. Mul endal ka muidugi, aga mis seal ikka. Enam tagasiteed pole. Autole hääled sisse ja minema. Hea, et avariid ei teinud. Klaas udune ja Eesti detsembri päike siras silma. Veidi aega tee ääres ja siis oli ok. Ruttu Võhma poole, 130 km/h sees, sest 27 aastat ootamist on kohe otsa saamas. Jõuan kohale, aga valget kaubikut pole veel. Ootan väljas ja läheneb valge kaubik, peatub ja astub välja mu isa. Nii imelik. Ei oskagi kohe käituda. Tema ongi. Otsustame minna autosse rääkima, seal nagu vabam õhkkond. Räägin oma reisust, suhetest, ja küsin, mis 27 a tagasi juhtus ja tema perest ja lastest.
Lihtsalt tunne, et pole ammu inimest näinud. Aga aeg surub peale ja pean hakkama Tallinna kimama. Viimane küsimus "Kas ma taskuraha võin sulle anda, et saaksid känguru suppi süüa? :D Iga abi kulub hetkel ära, ja loebki mulle kuus jakobsoni. Tänan. See žest näitab, et ma võin ka talle loota, kui miskit juhtub. Annan ka oma pildi talle ja pildistan teda. Sai kokku lepitud, et kui tagasi tulen, siis teeme dna testi ikka ka. Mina kui geenitehnoloog, tahan ikka asjades kindel olla.
Väljume autost ja siis ta kallistab mind, tugevalt, mul jälle pisar silmas. Ütleb, et ära nuta, aga ma ei saa ju pidama, ma nutan kogu aeg ju. Nii me teed lahku lähevadki.
16:00 Tallinnas: võtmed töö juurde, arvuti parandusest, Monikale seelik, raha vahetada, Kaiale raamat, Jaanikat bussijaama saatma. Laboris muidugi pommitati tööalaste küsimustega, aga enam ei huvita, kiirelt andsin mõned näpunäited, aga mul on vaja ruttu arvuti järgi minna, kuna
ummikute aeg ligidal. Istungi natuke ummikus, kuid kaval tagasipööre annab edumaad. Jõuan 5 min enne DELLI esinduse sulgemist kohale. Järvel Saan Monikaga kokku tema kontoris, teeme koos suitsu ja joome ühe kohvi. Saan seeliku endale laenuks Austraaliasse meenutamaks meie vägevat pidu.
Ehitusmarketist loodan leida sobivat aptapterit, aga ei ole. Näen veel K-arvutisalongi Marekit, soovitab Kaubamajast vaadata.
Kristiines pangast ID-kaardi pinid, pukid ja lugeja. Raha vahetan Tavidis 5000 eeku eest. Saan 600 AUDi, mõneks ajaks ehk jätkub.
Raamatupoes vaatan Austraalia kohta käivat infot just adapteri osas. Ostan ka Lonely Planeti raamatu 425 eeku. +/-Elektroonikast saan ka adapteri. Saan kokku ka Siili ja Signega. Lähme sööma, yess, selle olin ma täitsa ära unustanud. Sööme pizzat. Siil teeb välja ja kingib ka tema tõlgitud raamatu Austraaliast. Üheksaks siis pean Kohilas olema, et auto ära anda, 20:15 hakkamegi liikuma, Siil ja Signe poodi, ma autoga Kohila poole. Raudalust ka läbi, panen oma suure koti sinna maha.
Kohilas joome ühe tee ja ongi aeg, tema oma bussiliine sõitma ja ma pakkima. Merit ja Meelis ei saa ka Leho pärast tulla :@ Kell 22:30 Meeli helistab, korjan ta õlest peale, annan triikraua ja vahvlimasina talle laenuks ja lähme veel Mari juurest läbi, näen ta koera ja siis Kaia juurde raamatut viima. Kaia laps on nii nunnu, aga kartis tädisid. Teeme kallid ja lähme Meeliga bussijaama. Aega veel on, räägime juttu.
Kell on 00:10 ja tulebki Jaanika emaga. Kott on ikka meeletult raske. Kell saab 00:30 ja Jaanika seiklus algab. Viin Meeli koju, ise käin Statoilist läbi, et osta paar vajalikku asja.
Issand! Asju on nii palju ja need peavad kahte kotti ära mahtuma. ok, saan hakkama. Jätangi osad asjad välja, mis tulle, mis Meriti juurde, mis taaskasutusse. Pool neli hommikul on kott pakitud. Käin dušši all ja poen siis Anderole kaissu, olen külm kui kala ja itk tuleb peale jälle. "Mis sa vesistad, saad ju päikse kätte?!", aga see ei lohuta. ... Jäängi nuuksudes magama.

9.12.2008 Kell 6:30 äratus. 2h und. Ei saa enam äratust edasi lükata. Pessu, riidesse ja ongi kõik. Palun Anderol end ära viia.
Lennujaamas kallistame ja minul pisar silmas, aga tema on tõsine. Chekin asjad ära ja kõik on kaalu sees. Meeli saabub, toob mulle salli ja VAHVLID. Millal sa need veel tegid? Öösel. Tuleb veel Bruce. Aeg minna läbi turvaväravate. Teeme Meeliga puntratantsu, ta veel pildistab mind turvakontrollis ja selle eest saab noomida, aga pildi sai ikka :). Kontrollis tuleb siis kõik metallist vidinad ja mobiil ja läptop asetada korvi, et mul relva vms kaasas pole. Edukalt läbitud.
Bruceiga ka paar sõna juttu ja ongi boarding time. Istun lennukis akna ääres. Õnneks mu kõrval ei ole paksu haisvat vanameest, vaid tühi koht. Üks morni moega tädi istub üks iste minust eemal. 8:55 väljub lennuk, bye bye Tallinn. Pealpool pilvi paistab päike. Krõbistan vahvleid (thx Meel!) ja ühe tunni pärast olen Riias.
Jaanika on juba lennujaamas vist 5h oodanud. Tema lend läheb 11:35 Frankfurti. Vestleme niisama ja jälle kallistame ja lubame, et näeme Aussis. Jalutan siin ja seal ja on minu kord lennukisse minna. Seekord istun vahekäigu ääres ja kõrval kena noormees :) Eelistan magamist inglise keele rääkimisele. 2,5h teekond Riia-München ongi läbitud. TLN-RIX-MUC hind 97,98 eur.

München.
Õlakott üle õla ja veelgi raskem seljakott selga ja hakkan rohelist S otsima. Kõht on meeletult tyhi, aga ei viitsi suurte kottidega kuhugi kohviku trügida. Järgnen S-le ja kuna kõndida ei viitsi, kasutan horisontaalseid eskalaatoreid, terminalide vaheline koridor on kaetud kogu ulatuses. Vahepeal 5 sammu ja uue peale. Pileti peab ka ju ostma, väga kallis ühistransport on ikka Saksamaal. 9,50 eurot üheotsa pileti eest. Ronin maa alla, rong on just läinud, järgmine 15 min pärast. Koti seljast ei võta, vaid istun kogu kandamiga pingile. Liiga raske on 18 kilo selga tirimine :S. Nele juba ootab mind Ost Bahnhofis, aga mis teha, rong ei tule kiiremini, aga kiiresti sõidavad küll. Poole tunniga roningi juba maha. Jäängi perroonile kohmitsema, kus mul ikka kiiret ja Nelel ka lihtsam mind üles leida, kui ühe koha peal passin. Sealt ta tulebki juba. Lähme teise rongi peale ja siis bussi peale ja kõnnime veidi ja olemegi Nele pesas. Yess, kandam ruttu seljast. Ma ikka ei saa aru, kuidas nad jaksavad sõjaväes 50 kg seljas mööda metsa ringi trampida.
Nele jutustab oma põnevatest seiklustest samal ajal toitu valmistades ja ma mõtlen, et mind ootab kõik ees :) . Enne on kombeks süüa rohelist salatit oliivisaiaga. Mmmm... süüa on ikka hea. Seda oliivisaia sööks veelgi. Põhiroaks on liha ja kuskuss. Aitähh! Kallike on kogu raha vist minu toitlustamise peale pannud. Jäätis, puuviljad ja shokolaadikook ootavad, aga hetkel enam ei jaksa.
Mis seal ikka, lähme linna peale kondama. Kuna jutust on läbi käinud Müncheni peaväljak Marienplatz, suundumegi sinna. Jõuluajale kohaselt on toimumas jõuluturg. Oi kui palju lahedaid vidinaid seal müüakse ja piparkooke ja hõõgveini ja saiakesi. Silmist võtab kirjuks. Joomegi meie ühed veinid, täitsa jõulutunne tuleb peale. Mõnus melu on ümberringi. Saksamaalt ei saa ju ära minna joomata õlut. Suundume Nele meelispaiga juurde ja seal lähedalgi ongi üks suur kõrts (http://www.hofbraeuhaus.de). Kõrge laega ja paljude laudadega. Lõpuks leiame endale koha. Menüüs on valida 6 õlle vahel, kuid ühte on võimalik tellida pool liitrit. Võtamegi selle 3.65 eur. Õlle kõrvale on hea krõbistada pretzelit, soolakringel. 3.50 eurot. Soolaterad nokime maha, liiga soolaseks läks. Vägev. Livina kõlavad saksa šlaagrid, rahvas lööb tantsu, ühtlane jutumulin. Oktobefesti ajal on siin rahvast ikka nii, et ei mahu liikumagi.
Kuna mind ootab ees pikk ja väsitav lend ja Nelel 8st seminar, siis liigume koju. Vaateakendel imetlesime Bayeri rahvusriideid.

10.12.2008 Hommik möödub üksinduses, sest Nele saabub alles 11 paiku. Kollan netis ja joon kohvi.
Bayeri hommikusöök. Valged vorstikesed, sinep ja pretzelid. Kõrvale peaks jooma heledat õlut, aga seda meil kahjuks pole. Tegelikult on see baierlase jaoks teine hommikusöök, esimene on ca kell 6. Valge vorstike on kui sardell, aga nahk kooritakse enne söömist maha. Eks igaüks teeb seda isemoodi. Mul isegi õnnestus suht kenasti, kuna omandasin kiirelt tehnika. Järjekordselt maitsev. Eestis vist ei leidu ürtidega viinereid. Eks rakvere viinerid oleks ka valged, kui sinna toiduvärvi ei lisataks.
Nele näitab mulle Odeonsplatzi ja oma ülikooli hoonet. See on ikka võimas, kõrged laed, marmorist trepikäsipuud jms. Näen ära ka Müncheni Tehnikaülikooli. Jalutame ka Könningenplatzile, mis on siis pühendatud kolmele kuningale ja ka muusikaakadeemias, mis asub ühes nö Hitleri majas. 2 ühesugust hoonet, mis iseloomustavad Hitleriaegset arhidektuuri. Üks päev on liiga vähe Müncheni jaoks. Seestpoolt jäävad nägemata kunstimuuseumid jms. Aga jalgrattaid igas variandis sai ikka nähtud küll ja veel. Vanad, uued, roosad, valged, mahajäetud, erinevaid marke (peugeoti isegi nägin kahte). Tõeline rattalinn. Korralikud rattateed ja parklad. Kadedaks tegi kohe. Eks neid pidavat ikka varastatama ka, aga kui ikka vana ja väsinud, siis ei taha keegi.
Nele pool kiirelt üks kohvi, jäätis puuviljade ja shokolaadikoogiga ning ongi aeg teele asuda. Vinnan kotid selga. Liigume bussipeatusesse ja buss juba tulebki, peame jooksma. Oi see võttis küll higiseks. Au jälle sõduritele siinkohal.
Rong jällegi on just ära läinud, järgmine peaks tulema 10 min pärast, aga jääb vahele. Mul on juba suht kiire lennujaama jõudmisega, aga arvutuste järgi ikka peaks enne check inni aja lõppemist kohale jõudma. Kallistame Nelega ja lennujaama poole teele. Olen ikka kenasti ajas. Õnneks on terminal 1 kohe raudteepeatuse poolses otsas ja saan kiirelt checkitud ja turvast ka läbi ja jäängi boarding time ootama. Ka seekord oli kõrvaliste tühi. Lennu ajal kõrgus 10000 m, -59 C, kiirus 875 km/h. Lennuk Airbus Industrie A321.
2h25 min Londonis. Vahepeal pakuti teed ka. Saabumine oli kena, kuu paistis ja tähed särasid, maapinnalt särasid vastu linna tuled. Autodevoor, tänavalgustus ja majade tuled moodustasid pildi nagu laava voolaks.
Londonis bussiga kohe neljandasse terminali. Sai juba veidi harjutud vasakpoolse liiklusega. Kummaline tundus. Turvakontroll jällegi, siin pidi jalanõud ka ära võtma :D
Kõik okidoki ja kolan mööda terminali ringi. 21:10 boarding. Lennuk on ikka suur. Boeing 747. Naabrideks on õnneks tütarlaps Poolast oma vanematega ja üle vahekäigu noor londonlanna. Häiriv on, et koht on wc juures, rahvas ju sagib edasi tagasi ja õhuvärskendaja lõhn ajab kergelt iiveldama. Küsin stjuuard Danilt, kas saaks kohta vahetada, aga kahjuks mitte, lennuk on pilgeni täis. Kui iks on kinni, siis on päris ok. Pakutakse juua ja pähkleid. Võtan vett ja austraalia veini Hardys. Kohe varsti kana riisiga, roheline salat ja kohvi kõrvale kook. Nüüd tuleb hea uni :D

Enne inglise hommikusöök ja kohvi ja siis vahepeatus Bangkokis. Kell kohaliku aja järgi nelja paiku õhtulpoolikul. Lähen ikka lennukist välja, sest 10 h lendu on istutud ja tukutud. natukenegi liigutada. 30 min aega. Terminalis oli kohe tunda, et väljas on kuum. Ega terminalis muud ei jõua teha kui wc käia ja hambad pesta. Lennukis liiga kitsas ja niigi järjekord. Veits korrastatud, hakkan siis poodide poole minema, aga tundub, et aeg saab täis, sest suht pikk maa oli jalutada, lähen siis tagasi gate 10 juurde, kuid selgub, et ma pean pika maa tagasi käima, kuna level2le saab teisest otsast ja enne tuleb läbida turvakontroll. Pooljoostes tagasi. Uhh higimull otsa ees, läbin edukalt jällegi turvakontrolli. Madu, klamber, telefon ja rihma juba enne võtan ära, et ikka ruttu saaks. Kiirustan gate 10 juurde, nii mõnigi meie lennukist koos minuga. Kotid ette näidata ja siis esimesel korrusele boardingut ootama, hilineb, kuna vist tailased seekord ei olnud kui kosmosemutid :D
Pinginaabriks ikka Poolast pärit Kate. Jälle 10 h sõita, aga eks istuda tuleb rohkem. Meeskond ka vahetunud, kena Dan on vahetunud kena Jani vastu. Selgeks saanud rihmakinnitus ja muu safetyvärk ja siis tuleb söök veis riisiga, salat (shampljonid ja muu roheline) vein. Jõin vist 400 ml veini ära :D
TV vahtimine, üritan siis edasi vaadata x-filesi, aga tundub, et lennuki kompuuteris on error ja asi ajab juba kergelt närvi, õnneks said nad ise ka aru ja teevad restradi. Vaatan siis filmi ja jään tukkuma, üles ärgates hakkan uuesti vaatama, sealtmaalt, mil uni peale tuli.
Nii siis lend London-Sydney 22 h möödub tukkudes, süües ja poole silmaga x-failsi, sõpru ja simpsoneid jms vaadates. Lennuk ikka raputab, kuna pilvine. Ajataju on tõesti kadunud.

12:12:2008 6:10 kohaliku aja järgi jõuan Sydneysse. Nüüd tuleb oma pagas võtta ja ette näidata, kui palju mulda sul saabastel on ja kas ka mõni puuvili või mõni muu lubamatu asi on kotti sattunud. Mul õnneks kõik ok. Nüüd siis terminal 3 otsima, Selgub et sinna läheb buss, kuigi algul töötaja ütles, et võta takso. Ja vihma ka sajab. Kus on päike? No krt, see poleks loogiline, saab ikka tasuta.
Viitade jälgedes jõuan kohaliku lendude check ini. Tuttavad näod ka seal ees. Münchenis öeldi, et ei pea enam check inni tegema, kuid selgus, et pidi siiski. Kuskilt ilma läbi küll ei saanud. Sokutan ka juba oma mantli ja fliisi suurde kotti. Jälle turvakontroll, juba teada, mis läbi röntgeni lasta ja kohe saan ka bussi peale.
Terminalis hambapesu ja kõnnin ringi, ostan Sydney postkaardi 1 aud, telefonioperaatori Telstra (pidi hea levialaga olema) kaardi 30 aud ja lotopileti (võiduta) 3 aud. Jaanika on ka vahepeal sõnumi saatnud. Ta juba 16 h maganud. Ehh saaks ka juba. Aeg kulubki telefonikaardi õppimisele, aga tundub, et peab Telstra office minema, kuna välismaalane ei saa telefoni ega interneti teel kaarti aktiveerida, vist. Tulebki jälle boardingu aeg, loodan, et Brisbaneis on soojem, sest Sydneys oli jahe ja lennukis ka, õnneks oli mul suurem sall kaasas, sain ümber tõmmata. Seekord pinginaabriteks pilukad. Lennukis Boeing 737 kordus kõik juba tuttav. Safety, tee ja kirsi-kookose muffin. päris hea. MUC-LHR-BKK-SYD-BNE 823 eur.

Brisbane. 11:10 kohaliku aja järgi. Õues on soe, päike küll ei paista, aga lämbe on ikka, ei teagi palju kraade on, aga mõõdukalt :) ei pea kohe päiksekreemi peale määrima ja isegi päikseprille pole vaja. Lähen jällegi mööda viitasid ja saan oma suure 18,3 kg kaaluva koti kätte. Pakin ta turvakotist (investeering kottidesse 2585 kr kulus hästi ära, magamiskott ja muu stuff kõik olemas) lahti ja tirin selga ja siis veel 5,6 kg õlakott ja mantel ja fliis kolmandas kotis. Eesmärk siit lennujaamast minema saada ja leida elukoht. Kus on rongi või bussipeatus? Viidad jällegi keansti olemas. Otsustan rongi kasuks. Kohe pakutakse abi, et kuhu ma sõidan jne. Teaks vaid isegi. Mõtlen ja uurin rongide plaani ja siis võtan ühe pileti 13:50 audi kehtib 1h. Ronin rongi oma pampudega ja näen, et mingid ajalehed, uurin kas on miskit elupaika, aga ei, liiga kallid. Hirmus tahtmine on sõita kohe Gold Coastile, aga kardan, et kontroll (Münchenis sai ikka paar korda ilma piletita sõidetud, aga teine päev ikka 5 eurone päevapilet) tuleb peale ja pole vaja esimesel päeval mingit jama, sest praegu on ilusti kõik sujunud va mõned ajaga tormamised.
Uurin rongide sõidukaarti ja otsustan maha minna South Brisbaneis, kesklinn kindlasti kallis ja kiire ja pole rahulikku kohta. Rong oli hea mõte, ruumi palju ja rahvast ka suht vähe ja sai natuke jub piiluda Brisbane, raudtee ääres ei olnud väga kena.
Minu peatus. Ronin pampudega välja, minuga koos veel paarike suure pagasiga. Tunduvad ka backpackersid (Siinmail hästi populaarne viis reisida suure seljakotiga mitte kohvriga. Nende tarvis on ka olemas suht odavad ööbimispaigad, keskmiselt 27-30 audi öö 4-, 6-, 8- või 10-kohalises toas. Ühikatüüpi toad ja tingimused. Samas ka on olemas baar ja pesupesemisruum ja köök ja bassein. Tõeline segasummasuvila ja rahvaste paabel, pidu igal õhtul). Lähen nende järgi lootes, et nad teavad, kus siin kandis mõni backpacker's hostel, aga esimesel ristmikul ka nemad ummikus ja üks härra suunab nad tuldud teed tagasi teisele poole.
Mina siis rõõmsalt nende järgi. Kõnnin ja kõnnin, aga miskit silma ei jää, paarike on ka kadunud. Näen viita Southbank Campus. See ju peaks ühikas olema, aga ei leia ka seda. Lõpuks keeran peatänavalt kõrvale ja ohh imet, ongi viitadega väike infopost, kus ja mis. Ja kena muruplats. Viskan kotid seljast ja toetan end vastu palmi tüve. Väsinud, aga õnnelik :D
Ok pole aega siin miskit puhata, saaks juba voodisse. Otsin kaardilt infopunkti, leian selle , küsin infot ööbimspaikade kohta ja saangi kaardi ja mõned backpackersite nimed ja telefoninumbrid. Aga lähedal on Brisbane River, inimesed ujuvad ja päevitavad liival ja samas on ka muru ja park. Siia on hea korra maha istuda ja mõtiskleda.
Olen vist kooli lähedal, õpilased tulevad ja lähevad. Mängivad kitarri ja niisama lärmavad, mõnel on koolivormgi seljas.
Nii naljakas on mõelda, et ma ei tea, mida ma homme teen. Lihtsalt rahul, et tulin enda jaoks sobivas peatuses maha. Istun muruplatsil, väljas on soe, kuid pilvine, mõnus briiz, isegi mingi tundmatu lind hüppas murul ringi. Rahulik. Istun vist isegi tunnikese, kuid uni tahab tulla. ok, tudupaika kõmpima, 27 audi öö elab üle :)
Ahjaa, siplegas ronis vist kotti, aga need ju pole myrgised, ega ju? kell on 13:45 kohaliku aja järgi. Orienteerumine pole mul kõige tugevam. Kaart küll olemas, aga kuidagi ei leia Vulture st. Kotid rasked seljas, kaart käes üritan ikka leida. Jõuan Southbank Instiutute of TAFE juurde. Loodan leida midagi ühikalaadset. Kaks abivalmis tüdrukut astuvad ligi. Küsin siis campuse kohta, selgub, et alles renoveeritakse vms, soovitavad minna läbi International Studenti office. Sealt saan teada Brisbane Backpackeriste täpse aadressi. Astun edasi, olen juba täitsa õigel teel ja tänaval, aga miks ei ole majade külje nr, saaks teada, kui kaua veel kõmpida. Jällegi üks meesterahva näeb, et mul kaart käes ja seljakott selgas ning ütleb, "That one over there with a pink sign is Brisbane Backpackers". Juhuu. Kiirendan kohe sammu ja 90 AUDi eest saan kolmeks päevaks koha neljases toas. 10 audi võtme tagatistasu. Leian toa ja astun sisse. Nagu ühikatuba, olemas on televiisor, külmik, balkon, dušš ja wc. Balkonilt paistab siseõu palmide jms, kus bassein ja baar. Nice!
Toakaaslaseks on kena neiu nimega Jemma Austraaliast. Töötab sõjaväes vms. Käin dušši all ja kiirelt magama. Vastuvõtust anti voodipesu, tekiks on lihtsalt õhuke lina ja magamiskotte ei tohi kasutada. Ei lase millestki end häirida. Öösel ka mingi pidu, aga see sai kell 12 läbi ja vaikus saabus.

13.12.2008. Peale 18h und ärkan. Nüüd peaks öö ja päev olema organismile selge jällegi. Dušš. Tühjendan oma telefoni smsidest ja mõtlen, et kus süüa võiks või midagi. Alustan ümbruskonnaga tutvumist. Käin poes, saan 3 banaani 1.30 AUD. Satun turule. Igasugu huvitavaid asju, aga ei osta midagi. Jalutan mööda jõe äärt. Nii võimsad puud ja ilusate õitega põõsad. Mingi tundmatu lind jälle. Jõeäärne rada lõpeb, pööran tänavale. Kõnnin mööda tänavaid, mille ääres päris kenad majakesed. Sellised puidust ja ehitatud enamasti postide otsa. Hästi lähestikku asetsevad. Kuum päike ajab janutama, õnneks varsti silman nurga peal väikest poekest. Schweppes lime and lemoni mineraalvesi 3.65 audi. Hea külm jook. Kõnnin veel edasi, lootes jõuda kesklinna, aga olen vist eksinud. Ristmikul keeran paremale ja ees ootab päris järsk tõus. Autodel peavad ikka head pidurid olema. Jõuan üles ja jälle ei tea kuhu. Kaardi pealt ka ei leia, kus ma olen. Jalad on väsinud ja kell on 12 päeval. Päike ikka kõrvetab juba päris kõvasti, nii siis otsustan mina oma peatumispaika tagasi. Suundun jõe poole, sest sealt juba tuttav tee. Tõmban oma valge rätiku pähe ja kõmbin rõõmsalt edasi. Võtan turult veerand arbuusi 1.80 audi ja tundubki, et kell 13 pannakse turg kinni. Põikan sisse suuremasse poodi, kus ale kottidele. Oleks üht vaja, aga ei leia sobivat. Mõtlen, et jõuaks juba hostelisse ja ei lähegi kaua aega, kui olen toas. Ja ees ootab juba 2 uut nägu. Kes kohe tutvustvad end. Mirjam ja tema noormees, kelle nimi ei jäänud meelde, Hollandist. Nad on lihtsalt puhkusel. Rändavad niisama ringi. Söön balkonil oma arbuusi ja siis kebin voodisse. Uhh kui hea. Poolunes kuulen, et vajatakse kööki appi, kes tuleb, saab tasuta öö. Aga mul pea hullult valutab ja ei jaksa minna, jään hoopis magama.
Kell pool 21:30 ärkan, palav on, higi voolab ojadena. Võtan ühe külma dušši ja lähen juua otsima. Vastuvõtus 1,5 L vett 1.60 audi ja 1h internetti 5 audi.
Orkut, gmail ja üritan oma siinset tel nr aktiveerida, kuid saabki aeg läbi. Mu meelest pandi 10 min enne aeg kinni. Krt. Aga ei lähe vaidlema ka. Tuppa tagasi, aga toanaabrid on ka kohal. Koridoris näen backpackersi töötajat. Mainin, et konditsioneer lekib hullult, saaks ehk mopi vms, aga tal läheb aega ja ma ei viitsi oodata. Otsustan minna alla tagasi ja võtan ühe austraalia õlle 0,35 L 5 audi. Helistan Jaanikale, kuna ta polnud mind päev otsa tabanud, mõtles, et ma koju tagasi pöördunud :D Ei, nii kergelt ma ka alla ei anna. Siis veel Meritile ja Meelisele kõne, räägime 7 min. Eks detsembrikuu arve pealt näha kui kalliks see asi läks. Joon oma õlle, jälgin rahvast. Kellegagi tutvust ei tee ja tulen tuppa tagasi.
Istun veel balkonil ja vaatan kuud. Langev täht. Soovin ühe soovi, aga teile ei ütle :P

14.12.2008 ärkan kell ca 8:30. Päike juba kõrgel. Kiire dušš ja linna peale, täna plaan minna citysse. Seal pidavat olema suured kaubanduskeskused ja ka teised backpackersid, ehk leian parema kui praegune. Enne teele asumist söön Nele kingitud Milka kommid ära, mis on veits moondunud kujul, kuna võtsin nad ka eile kaasa, aga unustasin kotti ja avastasin alles tagasi olles, et kommidest oli saanud ühtlane mass :D Külmik aitas siinkohal.
Kaart näpus, hakkan centrumi poole kõmpima. Ühistransport on liiga kallis. Ca pool tundi, jõest üle ja algabki suurlinn. Kõigepealt tervitab mind suur ehitud kunstjõulukuusk. Jõululaulud ja päkapikud ja jms tundub minu jaoks kohatu. Suvi on ju :D Pigem ootaks jaanipäeva. Vaatan silmad pärani kõrgeid hooneid, vägevaid kaubanduskeskuseid, söögikohti jms. Kõigepealt tuleb osta vett, leiangi Woolworthsi, mis müüb toitu kui ka esmatarbekaupu. Vesi 1.09 aud, Red bull 2.32 aud kohvi asemel ja 2 seepi 4.19 aud (müüdi vaid 2, 3 ja 5 kaupa :s).
Uudistan kaubanduskeskuses ringi. Firmakaup igal pool. Aga tõesti odavam kui Eestis, kuid hetkel ei ole mul midagi vaja ja raha pole priisata ja kotis kah ruumi vähe. Kaks lahedat poodi on, kus on igasugu vidinad. Esimeses nö heureka stuff (mängud, puzzled, gloobused, binoklid, helendavad tähed ja kuu jms) Seda kuud tahaks küll, kui oma kodu oleks, selle paneks kohe lakke ja oleks vägev ja tähed ka :D. Võib olla kui töö saan ja pappi, siis saadan postiga Eestisse :D. Teises poes oli igasugu huvitavaid ehteid ja eriti meeldisid maskiballi maskid. Maskiball oleks küll lahe. (Ühe maski peaks ka koju saatma :) Kell on 10:30 ja lähen Telestra esindusse, et oma nr lõpuks aktiveerida. Kena teenindaja Karl sisestab vajalikud andmed ja ongi olemas. Helistan Jaanikale, aga ei taba teda millegi pärast. Ok, edasi tatsan veel poodides ringi, oleks vaja tegelikult üht kotti, aga siin vaid riided ja kingad. Kleitide valik on ikka tohutu ja kingad ja kübarad jms. Kirev värk.
Ohoo, bowling, miks ka mitte. 3 mängu kokku 33 audi+sokid 3 audi. Head rajad ja kuulid. Esimene mäng kohe 150 punkti. Hea hommikune trenn :D
Läheduses peaks üks backpackers olema, astun läbi, aga pole parem kui praegune. Ahjaa, tundub, et linn on backpackerseid täis ja kui nähakse kaardiga inimest, siis astutakse kohe ligi "Are you lost?" Juhatatakse kohe õige suuna peale :) Päike teeb vist sõbralikuks.
Jaanikaga nüüd pikalt lobisetud, tal on lootust oma magamiskott ka kätte saada. Läks lennul kaduma.
Edasi otsin üles tax office, et homme saaks kohe asjalik olla ja veel City Backpackersi. Pidi hea hostel olema, internet tasuta ja kesklinnale lähemal kah. Teengi kaheks ööks broneeringu ära 62 audi. Kell on juba 13 ja jalad väsinud. Täna on pühapäev ja puhkuse kohta liiga asjalik oldud. Pöördungi ööbimispaika tagasi. Juba tuttava tee ääres on Sushi buffet. 15 audi ja söö nii palju sushit ja muud stuffi kui tahad. Ega polegi alates kolmapäevast normaalselt söönud. Viimati Nele Bayeri vorstikesed ja jäätis puuviljadega. Lennukitoit nii ja naa. Reede magasin maha ja laupäeval oli menüüs 3 banaani, vesi ja õlu :D. Alustuseks proovisin nuudleid ja kanakoiva ja veel puljongis küpsetatud asju, aga see kõik tundus liiga rasvane ja raske. Hea, et ei ahnitsenud, jätsin ikka sushile ruumi. Igatahes on nüüd mul sushist mõni aeg küllalt :D 16 tk on juba piisav kogus, et kõht täis saada. Veel magus koogike ja roheline tee.
Hostelis pesin pesu ja ennast jällegi. Siin vähemalt 2x päevas dušši all. Vedelesin basseini ääres ja võtsin päikest ning lugesin Down under raamatut. Basseinis mingi hetk hakkasid poisid möllama ja mida rohkem neid vaadati, seda enam nad actioni tegid. Saltosid basseini äärelt ja üksteise kukilt. Mehed :D Tegin ka ise kerge supluse, kui asi oli rahulikuks jäänud ja tuppa tagasi. Pakkisin asjad homseks valmis. Kell 10 hommikul check out time.
Nüüd oma pluusi jahile, see kukkus balkonilt katusele. Kui saaks alumiste naabritega jutule, et see üle balkoni ääre tagasi tõmmata :D. Selgub, et alumine tuba on üldse inimtühi, saan vastuvõtust sissepääsu kaardi ja väike ronimine üle balkoni ja saangi oma pluusi tagasi.
Baaris on täna rohkem rahvast. võtan 7.50 eest 0,5 õlle ja istun iirlaste lauda , kes enne basseinis möllasid. Saan Marki (23), Martini (23) ja Jonathaniga (20) jutule, kuigi väga raske on aru saada purjus iirlase inglise keelest, aga a e g l a s e l t kõneldes on ikka võimalik mõista :D Nemad on rohkem siin puhkamas kui töötamas. Õhtu lõpetab kaardimäng nimega You're in the fuzz vms. Seotud muidugi joomisega. Ja mul ei vea üldse...